Plahvatusohtlik harjutus on mis tahes harjutus, mis keskendub suurema plahvatusjõu tekitamisele või põhijõu tootmisele. Plahvatusliku harjutuse eesmärk on tekitada jõuline, kiire liikumine; seda tüüpi harjutusi tuntakse rohkem kui plüomeetriat. Sportlased läbivad konkurentsieelise saavutamiseks sageli plyomeetrilist treeningut. Näiteks jooksjad saavad kasu plahvatuslikest liikumistest stardijoonelt, nagu ka jalgpallurid. Pesapallimängijad saavad oma kiike parandada, keskendudes plahvatuslikele käteliigutustele. Mõned levinumad plahvatusohtlikkuse harjutused hõlmavad meditsiinipallide kasutamist, kuigi teisi harjutusi saab teha ka ilma varustuseta. Kükid on tavalised harjutused, mida tehakse plahvatuslikkuse parandamiseks.
Kiired ja rasked liigutused on sageli plahvatusohtliku treeningu osa. Meditsiinipalli saab õõtsuda näiteks kontrollitud liigutusega, mis treenib lihaseid nii kiiresti alustama kui ka lõpetama. Sellist plahvatuslikku harjutust saab teha üksi või koos partneriga; üks levinud harjutus, mida partneriga tehakse, on istumine maas vastamisi. Üks inimene teeb istesse tõusmise ja viskab meditsiinipalli partnerile, kes seejärel teeb istesse tõuse ja annab palli tagasi algsele partnerile.
Plahvatuslikkuse parandamiseks saab teha erinevaid kükiharjutusi. Kükkide idee on sooritada plahvatuslik harjutus kiiresti, kuid kontrollitult. Võib näiteks hüpata ette ja maanduda ühele jalale, seejärel teha selle jalaga kükki; kui kükk on tehtud, sööstab inimene edasi ja diagonaalselt teise jala poole, sooritades selle jalaga küki. Seda saab teha kiiresti ja korduvalt, et parandada jalgade plahvatuslikkust. Võib teha ka statsionaarset kükki ning harjutuse tegija saab harjutust raskust lisades tõhustada. Küki ajal saab hantleid ja kangi käes hoida, et suurendada raskust, suurendades seeläbi küki liikumist.
Plahvatusliku treeningu negatiivne külg on suurenenud vigastuste võimalus. Kui harjutusi ei tehta korralikult või kui sportlane ei soojene piisavalt, võivad lihased üsna kergesti vigastada ja liigesed üle koormata. Kõige parem on sooritada plahvatusohtlikke harjutusi kogenud treeneri või kellegi juhendamisel, kes on õige tehnikaga väga kursis. Piisav soojendus- ja jahutusseanss aitab samuti vältida vigastusi plahvatusliku treeningu ajal, nagu ka piisav hüdratsioon ja tervislik toitumine.