Piriformne siinus, tavaliselt ka püriformne siinus, on neelu ehk inimese kõri tunnus. See asub hüpofarünksis, mis on neelu alumine osa, mis paikneb kaela esiküljel asuva hüoidluu ja kõri ehk hääliku alguse kohast kriidikõhre alumise piiri vahel. Piriformne siinus on kitsas lohk või süvend, mis asub kõri ava mõlemal küljel. See on sagedane hüpofarüngeaalvähkide koht, siin esineb peaaegu 70 protsenti kurgu alaosa vähkidest.
Kohe nina- ja suuõõne taga asudes koosneb neelu ehk kõri kolmest osast. Ninaneelu, tuntud ka kui ülemine või epifarünks, ühendab ninaõõne suu tagaosaga. Keele taga asub keskmine osa, meso- või orofarünks, kus suu avaneb kõrile. Neelu madalaim osa on hüpofarünks või larüngofarünks, mis algab hüoidluu tagant, U-kujuline luu, mille külge kinnituvad kõne- ja neelamislihased. Kulgedes allapoole kõri suunas, lõpeb see seal, kus pehme koe klapp, mida nimetatakse epiglottiks, sulgeb neelamise ajal kõri – tee hingetoru ja kopsudesse – söögitorust.
Hüpofarünks võib jagada kolmeks osaks: neelu tagumine sein, postkrikoidne piirkond ja piriformne siinus. Söögitoru kohal kõri tagaosas on neelu tagumine sein, samas kui postkrikoidne ala asub ettepoole, ruumis, mis jääb üle kurgukõri kõri avanemise ja kõri krikoidkõhre tagumise seina taga. Eestvaates nähtav hüpofarünksi külg- või külgmine osa moodustab piriformne siinus. See moodustab paar pisarakujulist süvendit, mis langevad alla mõlemal pool epiglotti, kus see avaneb kõrile. Harvadel juhtudel võib toit, mida ei ole korralikult alla neelatud, sellesse ruumi kinni jääda, suurendades ohtu, et see aspireeritakse, või siseneda söögitoru asemel hingetorusse.
Samuti on kliiniliselt oluline neeluvähi esinemissagedus piriformses siinuses. Kui ainult kolmandik hüpofarüngeaalsetest vähkidest leitakse postkrikoidses ja tagumises neelu piirkonnas, siis ligi 70 protsenti paikneb piriformses siinuses. Need vähid on tavaliselt lamerakk-kartsinoomid ja need kipuvad kimbutama inimesi, kes on varem sageli tubaka ja/või alkoholi tarvitanud.