Enamikus jurisdiktsioonides üle kogu maailma jagunevad omandiõigused õhuõigusteks, pinnaõigusteks ja maa-alusteks õigusteks. Nagu nimigi ütleb, on pinnaõigused õigused kasutada, parandada ja müüa maa pinda. Teisest küljest on maa-alused õigused õigused, mida võib reserveerida, kui keegi müüb kinnisvara ja taotleb õigust kaevandada või kaevandada maapinna all leiduvaid mineraale. Enamikus jurisdiktsioonides kehtivad õhuõigused kinnisvara kohal oleva õhu suhtes ning need võidakse ka maapinna õigustest eraldada ja müüa.
Pinnaõiguse omanik võib maal parandada või ehitada kõike, mida kohalikud tsoneerimisseadused lubavad. Õigused pinnale hõlmavad üldiselt ka õigust istutada põllukultuure, rohtu, lilli või puid. Kinnisvara all või külgneva vee õigused sõltuvad jurisdiktsioonist, veekogu tüübist ja sellest, kas maa asub piirkonnas, kus vesi on hirmutav. Tihti kuuluvad valitsusele tegelikult õigused vee alla, mida leidub maapinna all.
Enamik inimesi ei mõtle eriti erinevatele õigustele maale, mis omandiga kaasnevad. Enne kinnistu ostmist tasub aga akt hoolikalt läbi lugeda, kuna oli aeg, mil maa-aluse õiguste reserveerimisega kinnistu müük polnud haruldane. See oli eriti levinud USA vanas läänes kullapalaviku ajal või piirkondades, kus naftat on ajalooliselt avastatud. Kui maapinna õigused müüakse või võõrandatakse koos maa-aluse õiguse reservatsiooniga, on maapealse maavara omanikul õigus seda õigust kasutada igal ajal, kui ta seda soovib, ja võib kasutada mis tahes osa pinnast. on mineraalide kaevandamiseks mõistlikult vajalik.
Õhuõigused on harva olulised või olulised elamukinnisvara puhul; Siiski on need sageli olulised suurtes tihedalt asustatud linnapiirkondades, kus tsoneerimiskoodid piiravad rangelt hoonete kõrgust. Tehniliselt kuulub kinnisvaraomanikule üldjuhul õigus kinnisvara kohal olevale õhule lõpmatuseni seni, kuni kinnistule ehitatud ehitised ei sega lennuliiklust. Tegelikult on enamikus jurisdiktsioonides ehitatud ehitiste kõrguspiirangud. Omanik võib mõnikord müüa oma lennuõigusi, mida ei kasutata. Näiteks suures linnas, kus hooned on piiratud 20 korruselisega, võidakse kinnisvara omanikul, kes ei kasuta 15 talle eraldatud korrust, lubada müüa need õhuõigused või lood teisele kinnisvaraomanikule.