Mis on pingviin?

Pingviin on lennuvõimetu merelind ja lindude maailma ikooniline kuju, hoolimata asjaolust, et nende levila piirdub lõunapoolkeraga. Paljud lapsed õpivad varakult ära tundma pingviinide iseloomulikku mustvalget värvust ning linnud on populaarsed vaatamisväärsused loomaaedades ja veeparkides üle kogu maailma. Paljud täiskasvanud leiavad, et linnud on nende kahlamise ja kaasahaarava näo tõttu armsad ning linde kasutatakse ka paljude toodete, sealhulgas populaarsete Penguin Classicsi raamatute ja Linuxi operatsioonisüsteemi kaubamärgiks.

Kõik pingviinid kuuluvad perekonda Spheniscidae ja pingviiniliikide täpne arv on vaidluse objekt, hinnanguliselt on 15–19 erinevat liiki. Suurim pingviinide sort on Antarktika keiserpingviin, mis on täiskasvanud muljetavaldavalt neli jalga (120 sentimeetrit), ja väikseim on Austraalia ja Uus-Meremaa väike sinine pingviin, mille kõrgus on 14 tolli (35 sentimeetrit). Kõigil juhtudel säilitavad pingviinid sisuliselt sama värvi, tumeda selja ja kahvatu kõhuga.

Pingviini värvus aitab tal jahtida mereande, nagu kalad ja koorikloomad, sest tume seljaosa maskeerib pingviini ülaltoodud röövloomade eest, valge kõht aga muudab nad altpoolt saagiks vähem nähtavaks. Pingviinidel on ka tiivad, mis meenutavad lestasid, kuna nad hindavad ujumist rohkem kui võimet lennata, ja neil on tugevad vööjalad, millega ujumise ajal lüüa. Lisaks on pingviinidel õlised jäigad suled, mis tagavad külmas vees ujudes keha veekindlaks.

Pingviinid toituvad eranditult ookeanis, jäädes ellu varutud rasvaga, samal ajal kui maal hauduvad mune. Enamik pingviine jagab haudumisülesandeid, hoides muna jalgade peal ja kükitades selle kohal, isoleerides muna oma kõhuga. Üks pingviin sõidab ookeani äärde sööma, samal ajal kui teine ​​haudub, ja siis lülitub paar välja. Kui pingviinitibu on koorunud, osalevad mõlemad vanemad toitmises ja hooldamises, kuni pingviini tibu saab alaealiseks ja suudab ise hakkama saada.

Kummalisel kombel on sõna “pingviin” kõmri keel, hoolimata asjaolust, et Walesis pole pingviine kunagi teadaolevalt elanud. See on pea ja valge pliiatsi ühend ning seda kasutati algselt suur-auku tähistamiseks, praeguseks väljasurnud lennuvõimetule linnule, kes elas põhjapoolkeral. Kui maadeavastajad nägid oma lõunamaiste seikluste ajal pingviine, seostasid nad neid suure aukuga ja hakkasid neid ka pingviinidena nimetama. Kuigi suur auk on inimeste röövimise tõttu kadunud, elab pingviin edasi.