Mis on piimhappe lävi?

Kõik, mida teeme, nõuab energiat – kellegi käe surumisest muruniitmiseni kanali vahetamiseni. Isegi kui füüsiline aktiivsus puudub, toimuvad mitmed ainevahetusprotsessid, mis vajavad jätkamiseks energiat. Kehasisesed energiarajad, mis võimaldavad igasugust energiat nõudvat tööd, vabastavad sageli nende toimumise käigus mitmeid soovimatuid kõrvalsaadusi. Üks neist kõrvalsaadustest on piimhape ja piimhappe lävi viitab punktile, mil see kemikaal hakkab vereringes kiiresti suurenema.

Tavaliselt valitseb kehas tasakaaluseisund, kus toodetud piimhappe kogus on võrdne eemaldatava kogusega. Mõõduka aktiivsuse ajal suudetakse seda tasakaalu säilitada; kui aga käimas on intensiivsem füüsiline aktiivsus, võib tekkida tasakaalutus. See tasakaalustamatus on peamiselt tingitud teatud füüsiliste ülesannete täitmiseks vajalikust tohutust energiahulgast.

Energia ei saa tulla kuskilt; keha peab seda tootma, kasutades ühte oma energeetilistest radadest. Need rajad võivad anda rohkem vastupidavuspõhist energiat, nagu maratoni jooksva inimese puhul, või lühema aja energialaenutusi, näiteks kui jõutõstja proovib uut maksimumraskust. Toodetud piimhappe ja muude võimalike kõrvalsaaduste kogus sõltub kasutatavatest radadest ja varieerub vastavalt treeninguvajadustele.

Inimkeha on kontrolli ja tasakaalu süsteem, mis töötab koos, et säilitada heaolu jaoks kõige ihaldusväärsem tasakaal. Piimhappelävi näitab, et keha ei ole selle tasakaaluga korras. Tavaliselt eemaldatakse piimhape ligikaudu sama kiirusega, kui see toodetakse, võimaldades tasakaalu. Ekstreemse treeningu korral peab keha tootma energiat tavapärasest kiiremini, põhjustades piimhappe tõusu nii dramaatiliselt, et keha ei suuda seda soovitud taseme säilitamiseks piisavalt kiiresti vereringest eemaldada – see on piimhappe lävi.

Need, kes on sportlased või on kogenud intensiivset treeningut, on tõenäoliselt kogenud ka piimhappeläve. Piimhappeläve iseloomustab põletustunne sügaval lihaskiududes. On tõendeid, et seda põlemist ei põhjusta tegelikult piimhape ise, vaid pigem muud happelised kõrvalsaadused; meditsiiniringkond nõustub aga enamasti, et see tunne on piimhappeläve esialgne algus.