PIIGS ehk PIGS on akronüüm, mis viitab rühmale Euroopa Liidu liikmeid, kes on ajalooliselt tuntud nõrkade majanduste ja sarnaste nõrkade piirkondadega, probleem, mis ilmnes eriti 2009. aastal. 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis Portugalis Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania hakkasid Euroopa Liidus esile kerkima tõsist muret tekitavate riikidena nende suure võlasumma tõttu. 2010. aastaks oli ilmne, et vaja on korrigeerivaid meetmeid ja et mitmed neist riikidest ei pruugi iseseisvalt taastuda.
Mitmed PIIGS-i riikide ametnikud on akronüümi kohta üsna jõuliselt sõna võtnud, väites, et see on mõnitav ega aita tegelikult kaasa usalduse suurendamisele. Paljud finantskolumnistid ja väljaanded nimetasid aga Euroopa majanduskriisi arutades jätkuvalt neid probleemseid riike PIIGS-iks. Lühend on mugav ja sobib hästi punnitamiseks, mis tähendab, et PIIGS-i liikmetel on seda tõenäoliselt raske raputada, hoolimata nende üldisest vastumeelsusest.
2009. aasta lõpus sai selgeks, et mitmed PIIGS-id on tõsistes raskustes riigivõlaga. Niinimetatud riigivõlakirjad on võlakirjad, mis on emiteeritud valitsuse poolt teise riigi valuutas emiteeritud võlakirjakohustuste kujul. Riigid kasutavad riigivõlga raha kogumiseks, kui nende valuuta ei ole võlakirjaemissiooni säilitamiseks piisavalt tugev või stabiilne. Riigivõla pärast muretseb see, et emiteeriv riik ei pruugi olla võimeline seda tagasi maksma.
Riski tulemusena on tüüpiline kõrgema tootluse pakkumine, mis võib omakorda suurendada maksejõuetuse riski, kuna võla teenindamine maksab rohkem. PIIGS-is, mida mõnikord nimetatakse “Euroopa nõrgimateks lülideks”, kasvas võlg kiiresti sisemajanduse koguproduktist (SKT) üles ja tekitas muret võla tagasimaksmise võime pärast. Kuna valitsused ei saa pankrotti minna, proovisid mitmed PIIGS-id kokkuhoiumeetmeid ja toetusid abi saamiseks tugevamatele ELi liikmesriikidele, näiteks Saksamaale.
PIIGS-i probleem seisneb selles, et spekulandid tungisid sisse, süvendades oma võlaprobleeme ja muutes olukorra palju segasemaks. Paljud Euroopa Liidu liikmed ei tahtnud neid hädas olevaid riike päästa isegi siis, kui selgus, et abi oleks vaja. Riigivõlakriis tekitas mitmeid vestlusi Euroopa Liidu finantspoliitika reformimisest, et sarnaseid probleeme tulevikus ära hoida.
SmartAsset.