20. sajandi tehnoloogia areng, eriti kommunikatsiooni vallas, on toonud kaasa revolutsiooni elektroonikas, mille mõju on tunda kogu maailmas. Selle revolutsiooni esinduslikuks osaks on olnud personaalarvuti (PC) tulek. Personaalarvutid on arvutid, mis on mõeldud kasutamiseks eraisikute jaoks kodudes või kontorites. Nende jaehinnad, suurus ja võimalused muudavad need praktiliseks kasutamiseks peaaegu igas kodus ja kontoris Ameerika Ühendriikides ja teistes arenenud riikides. Nende arvutite töö põhineb väikesel arvutikiibil, mida nimetatakse mikroprotsessoriks ja mis juhib arvuti tööd.
Kõigil arvutitel on mitu põhikomponenti, mis võimaldavad neil töötada ja kasutada. Mikroprotsessor juhib kõike, mida arvuti teeb, ja iga protsess peab selle kõigepealt läbima. Arvutitel on ka mälu, nii pikaajaline (kirjutuskaitstud mälu ehk ROM) kui ka ajutine (muutmälu ehk RAM), samuti andmete salvestamine. ROM sisaldab põhitarkvara, mis võimaldab arvutil alglaadimist ja üldiselt ei muutu; RAM-i kasutatakse teabe salvestamiseks, millega arvuti parasjagu töötab, näiteks avatud programmid.
Mikroprotsessor ja mälu on osana suurest trükkplaadist, mida nimetatakse emaplaadiks. Emaplaat toimib ka vahendajana mikroprotsessori ja arvuti muude süsteemide, näiteks draivide ja portide vahel. Kõvaketas või kõvaketas on koht, kus hoitakse programme ja faile. Vastupidiselt RAM-ile on kõvaketas suure mahutavusega ja mõeldud pikaajaliseks salvestamiseks. Siin asub suurem osa personaalarvutite andmetest.
Teine oluline osa, mis on ühine kõigile personaalarvutitele, on toiteallikas, mis reguleerib arvuti teatud ajahetkel kasutatava elektrienergia hulka. Enamikul arvutitel on ka heli- ja graafikakaardid, mis on väikesed trükkplaadid, mis ühendatakse emaplaadiga, et töödelda vastavalt heli- ja videoandmeid. Mõned kaasaegsed arvutid sisaldavad ka CD- või DVD-draivi, kuhu saab sisestada programme või faile sisaldava ketta. Programme saab käivitada otse CD-lt või DVD-lt, mis toimib arvuti välise andmesalvestuse vormina.
Personaalarvutid toodi esmakordselt turule 1970. aastate lõpus. Nende võimalused ja kiirus jätsid võrreldes tänapäevaste personaalarvutitega palju soovida, kuid nende esindatud edusammude tõttu kasvas nende populaarsus kiiresti ja personaalarvuteid hakati arendama igapäevaseks koduseks kasutamiseks. Töötati välja arvutimängud ja -programmid, mida sai kasutada koduarvutites, avades nende seadmete turgu veelgi. Aastaks 2002 oli nende esmakordsest kasutuselevõtust maailmas müüdud miljard.