Peroksiidprotsess on meetod hüdrasiini, väga reaktiivse ja ebastabiilse lämmastiku ja vesiniku molekuli tootmiseks. Selle keemiline koostis on N2H4. Hüdrasiini kasutatakse keemilise vaheainena mitmesuguste kemikaalide tootmisel, põrandakatetes ja autoistmetes kasutatavate vahtude puhumiseks ning raketikütusena.
Vesinikperoksiid reageerib peroksiidiprotsessis ammoniaagiga. See reaktsioon viiakse tavaliselt läbi ketooni, nagu atsetoon või metüületüülketoon, juuresolekul. Sõltuvalt kasutatavatest ketoonidest toodetakse erinevaid vahekemikaale. Kõikide tulemusena moodustuvad hüdrasiin, vesi ja ketoon, mida saab protsessis ringlusse võtta.
Hüdrasiini tootmise algne protsess oli Raschigi protsess, mis sai nime saksa keemiku Friedrich Raschigi järgi. Hüdrasiini sünteesiti esmakordselt 1880. aastate lõpus. Raschigi protsessides kasutatakse ammoniaagi reaktsiooni naatriumhüpokloriti ehk valgendiga, et moodustada vahekemikaal, mida nimetatakse klooramiiniks. Kloramiini teine reaktsioon suurema ammoniaagi ja naatriumhüpokloritiga tekitab hüdrasiini. See protsess muutus vähem populaarseks, kuna kõrvalsaadusena tekkis suur kogus soola, mis võib tekitada potentsiaalseid kõrvaldamisprobleeme.
Peroksiidiprotsess on keskkonnasõbralikum, kuna hüdrasiini tootmisel ei teki soola. Lisaks tekib reaktsiooniks vajalik ketoon uuesti kõrvalsaadusena ja selle saab protsessi algusesse tagasi suunata. Ketoonid ei segune ka reaktsioonis tekkiva hüdrasiini ja veelahusega, mis muudab eraldamise peroksiidiprotsessis palju lihtsamaks.
Väga reaktiivne kemikaal hüdrasiin on kasulik keemilise vaheühendina ja raketikütusena. Üle kahe aastakümne, alates 1950. aastatest, kasutati suuremat osa hüdrasiini tootmisest raketikütuse tootmiseks, kui riigid arendasid kosmosestardi tehnoloogiaid. Vesinikperoksiidi saab kasutada ka rakettide liikuma panemiseks. Hüdrasiinist välja töötatud energia on aga palju suurem kui vesinikperoksiidil, seega kasutasid raketisüsteemid hüdrasiini sagedamini.
Hüdrasiini kasutatakse laialdaselt keemilise vaheühendina vahustavate ainete tootmiseks. Vahuaineid kasutatakse vinüülpõrandate ja autode istmepatjade vahtude loomiseks mitmel muul otstarbel. Hüdrasiini kasutatakse selle ebastabiilsuse ja kõrge toksilisuse tõttu harva kaubandus- või tarbekaupade tootmisel.
Hapnik võib mõnes keemilises reaktsioonis olla saasteaine. Hüdrasiini saab kasutada gaasipüüdurina, mis reageerib kiiresti mis tahes hapnikujälgedega süsteemis. Püüdjad on kasulikud ka saasteainete eemaldamisel, mis võivad põhjustada protsessiseadmete ja torustike korrosiooni. Hüdrasiin on ka põllumajandusväetiste ja herbitsiidide tootmise oluline komponent ning seda kasutatakse kaubanduslikul veepuhastusel. Meditsiinilised uuringud ja vähiravi on näidanud edu hüdrasiinist saadud toodete kasutamisel.