Perilümfi fistul on sise- ja väliskõrva vaheline ava, mis võimaldab perilümfil, sisekõrva täitval vedelikul, lekkida. On mitmeid põhjuseid, miks inimestel võivad tekkida perilümfifistulid, ja saadaval on mitmeid ravivõimalusi. Ravi teostab tavaliselt kõrva-, nina- ja kurguarst, kõrvahooldusele spetsialiseerunud arst, kes suudab pakkuda kõrgeimat ravi kõrvaga seotud terviseprobleemidega patsientidele.
Perilümfifistuli üks levinumaid põhjuseid on peavigastus, mis kahjustab sise- ja väliskõrva vahelisi õrnaid membraane. Patsientidel võivad tekkida fistulid ka infektsioonide või kõrvatraumade tagajärjel. Mõnel patsiendil on auk kaasasündinud ja patsiendil on sünnist saadik fistul. Põhjuse teadmine võib olla raviplaani koostamise oluline aspekt.
Perilümfi lekkimine häirib tasakaalutunnet vahendavat vestibulaarsüsteemi. Perilümfifistulitega inimestel võib tekkida peapööritus ja peapööritus, neil võib tekkida iiveldus ja raskusi tasakaalu hoidmisega. Mõned kogevad selliseid sümptomeid nagu oksendamine. Neid sümptomeid varjavad mõnikord trauma ja peavigastusega seotud sümptomid, mida täheldatakse siis, kui inimestel on põrutus, mis võib samuti põhjustada pearinglust, iiveldust ja oksendamist. Peavigastustega patsientidel on soovitatav hoolikalt läbi vaadata neuroloog ja kõrva-nina-kurguarst, et tuvastada kõik kaasnevad vigastused.
Tuntud ka labürindi fistulina, ravitakse perilümfifistulit sageli konservatiivselt, oodates, mis juhtub. Arst teeb kindlaks põhjuse ja vajadusel ravib seda ning kontrollib patsienti perioodiliselt, et näha, kas auk paraneb iseenesest. Kui spontaanset paranemist ei toimu, tuleb kaaluda kirurgilisi võimalusi. Perilümfifistuli kirurgiline parandamine võib olenevalt fistuli olemusest hõlmata drenaažitorude sisestamist kõrva või kõrvamembraanide parandamist.
Inimesed, kes kogevad peavigastusi ja märkavad selliseid sümptomeid nagu kohin kõrvades, iiveldus, tasakaaluhäired ja kuulmisprobleemid, peaksid pöörduma arsti poole. Need sümptomid võivad olla perilümfifistuli tunnused koos muude tõsiste haigusseisunditega. Õigeaegne ravi vähendab tõsiste tüsistuste, näiteks püsivate kuulmiskahjustuste tekke riski. Kasulik on anda võimalikult palju teavet kogetud sümptomite ja hiljutiste vigastuste kohta, olenemata sellest, kui kerged need tunduvad, kuna see teave võib olla diagnoosi ja ravi seisukohast oluline.