Sõna “perifeeria” üks määratlusi on “välispiir” või “piiriala”. Perifeerne vereringe viitab võhiku terminites verevoolule, mis jõuab keha üla- ja alajäsemetesse ning nahapinnale. Ülemisi ja alajäsemeid ning nahapinda võib pidada keha välispiirideks või piirialaks. Seda tüüpi vereringet võib vabalt kirjeldada ka kui verevoolu kätesse, kätesse, jalgadesse, jalgadesse ja naha ülemisse kihti, kus asuvad veresooned – pärisnahka. Kuigi epidermis on naha ülemine kiht, ei sisalda see veresooni, seega viitab perifeerne vereringe verevoolule pärisnahasse ja jäsemetesse.
Perifeerne tsirkulatsioon tekitab nn perifeerseid impulsse, mis on kinnituseks eelkõige tervishoiuteenuste osutajatele, et keha jäsemed ja pärisnahk saavad hapnikuga rikastatud verd ja kõiki vajalikke toitaineid, mida verre kantakse. Näiteks radiaalse impulsi olemasolu või randmel tuntav pulss kinnitab käte verevoolu. Inimese perifeerset vereringet mõjutava tervisliku seisundi korral on võimalik normaalsed tsentraalsed impulsid ja üks või mitu nõrka perifeerset impulssi. On isegi olukordi, kus tsentraalne vereringe on normaalne, samal ajal kui perifeerne tsirkulatsioon jäsemesse või nahaosasse puudub täielikult.
Kui tervishoiuteenuse osutajad, eriti erakorralise meditsiini tehnikud (EMT) ja parameedikud, lõhestavad luumurrud kohapeal, peaksid nad kontrollima, kas perifeerne vereringe on piisav. Näiteks kui patsiendi jalg on katki ja lahastus toimub enne patsiendi saabumist raviasutusse, hindab arst vähemalt dorsalis pedis pulssi, et tagada verevoolu jõudmine jalalabale. Samuti peaks ta kontrollima sääreluu tagumist pulssi. See tsirkulatsiooni kontrollimine keha perifeeriasse viiakse läbi enne ja pärast lahastamist.
Kehva perifeerse vereringe tunnuste hulka kuuluvad külmad käed ja jalad ning kahvatu jume. Kõik vereringesüsteemi probleemid võivad aga põhjustada samu märke ja muid sümptomeid. Tsirkulatsioon ei hõlma mitte ainult südame pumpamist, vaid ka verevoolu läbi tohutu veresoonte võrgu. Need veresooned on arterid, mis hargnevad arterioolideks ja lõpuks kõige väiksemateks veresoonteks, kapillaarideks. Nende hulka kuuluvad ka veenid, mis hargnevad veenideks ja lõpuks ka kapillaaridesse.