Mis on pere Nexus?

Perekond on kontseptsioon, mille töötas välja 20. sajandi keskel tegutsenud psühhiaater RD Laing. Perekond on Laingu sõnul väärtuste ja tõekspidamiste kogum, mis püsib peresüsteemi sees. See on loodud selleks, et aidata perekonna identiteeti elus hoida. Selle seose probleem seisneb Laingu sõnul selles, et perekonna püsimajäämine toimub sageli üksikute pereliikmete arvelt. Laing uskus, et psühhiaatrilised häired on sageli tingitud sellest, et perekond valis mõne isiku perekonnas mingil moel ebapiisavaks.

Suurem osa Laingi töödest perekonna seose kohta pärines perekondadest, kus oli vähemalt üks skisofreeniline pereliige. Tema uurimustöö eeldab, et terve pere ja raskete psühholoogiliste häiretega liikmeid on väga vähe vahet. Laingi teooriate kohaselt ei tulene skisofreenia ja teised psühholoogilised häired indiviidi bioloogiast, vaid pigem perekonnas eksisteerivatest suhetest.

Püüdes kaitsta nii oma identiteeti kui ka status quo’d, püüab perekond sageli marginaliseerida inimesi, kes lähevad vastuollu perekonna kehtestatud normidega. See suundumus on selgelt näha paljude perede dünaamikas. Perekonnaseose kontseptsioon aga väidab, et perekonna sotsiaalsel korral on nii palju jõudu, et kõik pereliikmed kannatavad vankumatu ja sageli reaktsioonilise pererežiimi all kuni psühholoogiliste häireteni. Pereliikmed, kes ei sobitu normidega või nihutavad piire, võivad tekitada tunde, et neil pole perekonnaühiskonnas väärtust ja sellest tulenevalt ka laiemas ühiskonnas.

Kuigi perekonnaseose ideel on mõningaid eeliseid, tunnistab kaasaegne meditsiin palju füsioloogilisi tegureid, mis võivad põhjustada vaimuhaigusi. 21. sajandi alguses keskendub teadus sellele, kuidas nii bioloogia kui ka keskkond mõjutavad indiviidi arengut ja selle inimese vaimset tervist. Kuigi perekondlik seos võib mängida rolli paljude inimeste sotsiaalses suhtluses, keskendub tänapäevane teraapia vähem süü määramisele, kas üksikisikule või perekonnale, vaid rohkem perede ja üksikisikute vajadustele vastavate lahenduste leidmisele. Kaasaegsed psühholoogid aktsepteerivad sageli perekondliku seose olemasolu, kuid ei nõustu sellega, et selle seose mõju on alati negatiivne või kõikvõimas.