Pensioniõigus on siseriiklike seaduste või määruste kogum, mis määratleb pensionihüvitiste kogumise, jaotamise ja tingimused, mille alusel saab neid vähendada või lõpetada. Igal riigil on oma pensioniseadused. Mõned on seotud ainult valitsuse väljastatud pensionidega, samas kui teised kontrollivad mis tahes kindlaksmääratud pensioniplaani tingimusi, olenemata selle päritolust.
Mis puutub pensionihüvitistesse, siis pensioniplaanidele tuginetakse kõige rohkem. Pensionid on sisuliselt igakuised maksed, mida pensionärid saavad pärast töötamise lõpetamist kas oma tööandjalt või valitsuselt. Maksed ei ole tavaliselt nii suured, kui oleks olnud pensionäri palk, kuid tavaliselt piisab sellest äraelamiseks. Pensionid on paljude inimeste jaoks ainuke pensioni sissetuleku vahend, mistõttu on valitsustel tavaliselt huvi neid pensioniseadusega kaitsta.
Ameerika Ühendriikides on pensionid saadaval peamiselt föderaal- või osariigi valitsusasutuste töötajatele. Mõned eratööandjad pakuvad ka pensionihüvitisi, kuid mitte kõik. Iga Ameerika ettevõtte või valitsusasutuse poolt lubatud või makstav pension peab vastama Ameerika Ühendriikide töötajate pensionikindlustuse seadusele (ERISA). ERISA on USA-s kehtiv pensioniseadus.
Euroopas käivad asjad veidi teisiti. Paljud Euroopa riigid pakuvad oma pensionile jäänud kodanikele pensioni õiguse alusel. Neid pensione ei rahasta mitte tööandja ega üksik valitsusasutus, vaid natsionaliseeritud pensioniamet. Nende riikide pensioniõigus ei tegele niivõrd sellega, kuidas pensione antakse ja kontrollitakse, kuivõrd pensionide ühtsuse, legitiimsuse ja rahastamise tagamisega.
Ometi on kõigil maailma pensioniseadustel vähemalt üks ühine joon selles, et need kõik on loodud pensione kaitsma. Pensioniseadused käsitlevad seda, kuidas pensionihaldurid peavad pensioniraha säilitama. Nad määravad fondi indekseerimise tingimused ja seavad piirangud, kuidas jaotamiseelset raha saab investeerida ja säästa väljamaksete ootuses. Samuti on oluline, kuidas pensionärid saavad oma plaanis osalemise võimalustest teada, kuidas saab pensione muuta ja ümber teha ning kuidas tuleb väljamakseid teha.
Pensioniseadused sätestavad tavaliselt ka pensionimaksete vähendamise või tühistamise tingimused. Näiteks kui ettevõte läheb pankrotti, peaks kehtiv pensioniseadus kirjeldama, mis juhtub pensionidega, nii lubatud kui ka käimasolevate pensionidega, ning kõik kohustuslikud pensionikaitsed, mis peavad olema paigas, et vältida ulatuslikku kahjumit. Sama kehtib ka finantskriisi olukordade kohta, sealhulgas valitsuse kärped või eelarvepuudujäägid. Pensioniseadus on nii reeglite kogum kui ka juhend olukordade jaoks, mis võivad olla tohutult keerulised.