Peltandra on Põhja-Ameerikast pärit õistaimede perekond Araceae perekonnast, mis on tuntud oma terava õisiku poolest, mis tähendab, et kõik lilled kasvavad ühest peamistest varreteljelt. Seda nimetatakse spadixiks ja see asub tavaliselt ülevas lehes, mida nimetatakse spatheks. Perekonda kuulub kolm silmapaistvat liiki: Peltandra sagittifolia, Peltandra virginica ja Peltandra primaeva.
Taimede juurestik on risoomi- või muguljas, horisontaalselt taime alla laiali laotatud. Õisikut ümbritsev spathe võib olla erksavärviline ja sisaldada väikeseid vilju. Ühiselt võib neid taimi Araceae perekonna liikmetena kõnekeeles nimetada aroidiks. Araceae sugukonnas kuulub peltandra alamperekonda Aroideae ja jagab oma iseloomulikku tunnust – ogajas õietolmu, millel puudub eoste ja teravilja õietolmukihtide välimine sitke sein.
Üks taimeliik perekonnast on Peltandra virginica, soodes elav taim, mis õitseb hiliskevadest suve keskpaigani. Ta on pärit USA kirde- ja kaguosast ning Kanadast ning kasvab umbes 2 m kõrguseks. Sooalal eelistab see madalaid ojasid ja mudaseid kaldaalasid. Sellel on selle perekonna taimedele tüüpiline spadix’i sees õhuke laius. Selle liigi üldnimetus on arrow arum ja see annab rohelisi lilli.
Perekonna teine liik on Peltandra sagittifolia ehk valge noolearum. Seda liiki tuntakse mõnikord ka Peltandra alba nime all. Seda leidub USA idaosas asuval sooalal. Sarnaselt Peltandra virginicale on lehed noolekujulised, kuid Peltandra sagittifolia õied on valged, mitte rohelised. Mugulja juurestikuga veetaimena kasutatakse Peltandra sagittifoliat mõnikord aianduses niiskete ja ebastabiilsete mudanõlvade stabiliseerimiseks.
Peltandra primaeva, teine liik, arvatakse olevat välja surnud alates eotseeni ajastust, 34 miljonit aastat tagasi. Taime fossiilsed jäänused leiti Põhja-Dakotas ja arvatakse, et see on pärit Põhja-Ameerikast, nagu ka ülejäänud perekond. Fossiil paigutati Peltandrasse selle perekonna taimedele ainulaadse veenide struktureerimise tulemusena.
Need taimed õitsevad tavaliselt suvekuudel ja vajavad õitsenguks täielikku päikest. Sootaimedena eelistavad nad kasvada seisvas või voolavas vees, liiva- või savipinnasega. Taimede juurestik võimaldab aeglaselt liikuvates ojades kasvamiseks piisavalt tugevat kinni hoida. Taimede lehed on jämedad ja sisaldavad sageli väikeseid marju.