Ainuüksi kokkupuuteefekt on psühholoogias nähtus, kus inimesed kipuvad eelistama midagi või kedagi, mis tundub tuttav. Mida tuttavam miski on, seda meeldivam või usaldusväärsem see subjektile tundub. Sellel on inimkäitumisele mitmeid huvitavaid tagajärgi ning see mängib olulist rolli reklaamikampaaniate ja muude meetmete väljatöötamisel, mille eesmärk on võita usaldust või klientide eelistusi.
Pelgalt kokkupuuteefekti käsitlevad uuringud näitavad, et mida rohkem katsealused millegagi kokku puutuvad, seda mugavamalt nad end selle läheduses tunnevad. Korduv säritamine võib viia olukorrani, kus subjekt eelistab tuttavat võõrale alternatiivile. See kehtib isegi siis, kui võõras on tegelikult parem valik. Näiteks otsivad tarbijad sageli poe riiulil kaubamärgiga toodet, kuigi üldtoode võib olla funktsionaalselt identne ja odavam.
Pelgalt kokkupuuteefekti teadvustamine võib mängida olulist rolli inimeste külgetõmbe ja suhete mõistmisel. Patsient tunneb end mugavamalt näiteks tuntud arsti juures ega pruugi olla nii vastuvõtlik teise arsti teabele ja soovitustele, isegi kui tema algselt arstilt on viide. Samuti, kui inimesed tunnevad üksteise vastu tõmmet, hinnatakse nende atraktsiooniobjekti välimust kõrgemalt, kui nad seda inimest regulaarselt näevad. Koolis ei usalda lapsed sageli õpetajat ja ei kuuletu teda semestri alguses ning hakkavad talle meeldima pärast paljusid ühiseid tunde, sest ta on tuttav.
Reklaamitööstus on hästi teadlik pelgalt kokkupuuteefekti rollist eelistustes ja tootevalikus. Reklaamijad kasutavad kampaaniaid, et tarbijatele oma tooteid korduvalt tutvustada, et need tunduksid tuttavad ja jääksid tarbijatele meelde. Kuigi tarbija ei pruugi otsustada toodet konkreetse reklaami põhjal osta, võib sama kaubamärgi ja toodete korduv nägemine mõjutada tema valikut, kui ta läheb poodi midagi välja valima. Ainuüksi kokkupuuteefekt võib seletada ka seda, miks müük võib langeda pärast seda, kui kliendid vabastavad uued pakendid, mistõttu paljud ettevõtted reklaamivad pakendi muudatust, et tarbijad sellega enne üleminekut kurssi viia.
See nähtus mängib inimese tunnetuses olulist rolli. Aju kalduvusel eelistada asju, mida ta teab ja tunneb võõrastele, võib olla mitmeid põhjuseid ning see võib olla positiivne kohanemine, mis aitab inimestel teavet töödelda ja kiiresti otsuseid langetada. Samas võib see olla ka ohtlik. Pendelrändaja võib pidada kaaspendeldajat, keda ta igal hommikul rongis näeb, usaldusväärsemaks kui näiteks teist juhuslikku võõrast inimest, kuigi tal pole selle aluseks olevat tegelikku teavet.