Pealtnägija on keegi, kes on kuriteo tunnistajaks ühe või mitme meele kaudu. Vaatamata termini okulaarsele rõhuasetusele ei pea pealtnägija tingimata olema keegi, kes nägi kuritegu visuaalselt pealt, vaid võib olla keegi, kes on sündmust kuulnud või kasutas muid meeli, et juhtunust vahetult teadlik olla. Nii võib kuriteo toimepanija häält kuulnud pime tunnistaja olla väärtuslikum kui nägija, kes nägi kuritegu sooritamas maske kandvate inimeste poolt. Pealtnägijat peetakse tavaliselt väärtuslikuks varaks politseinikele, kes üritavad kuritegu lahendada, ja prokuröridele, kes soovivad juba vahi alla võetud isikuid süüdi mõista.
Pealtnägija aruanne võib sageli aidata politseinikel tuvastada potentsiaalseid kahtlusaluseid või paremini mõista kuriteopaika. Seda tüüpi tunnistajaid saab sageli kaasata, et aidata tuvastada kinnipeetud kahtlusaluseid politsei rivistuses või vaadata läbi varasemate õigusrikkujate fotode raamatuid, mis sarnanevad tunnistaja antud kirjeldusega. Pealtnägijat saab kasutada ka kahtlustatava kujutise loomiseks politsei visandikunstniku abil, kes loob tunnistaja kirjelduse põhjal kahtlustatavast pildi.
Kuigi üks pealtnägija võib anda uurijatele olulisi ja kasulikke üksikasju või kirjeldusi, võib mitme tunnistaja olemasolu sageli anda juhtunust parema ja tõesema arusaama. Politseiametnikud võivad võtta mitu eraldi ütlust ja võrrelda neid sarnaste või erinevate üksikasjade leidmiseks kuriteo tunnistajate ütlustes. See on eriti kasulik siis, kui sündmus võis olla eriti traumaatiline või äge ning kuriteo täpne meenutamine võib olla tunnistaja jaoks keerulisem.
Sellised vead pealtnägijate ütlustes on üks tugevamaid argumente tunnistajate ütlustele liiga suure rõhuasetuse vastu. Ehkki aruanded võivad alguses tunduda kasulikud, ei ole inimesed täiuslikud sündmuste faktilised salvestajad. Mälestused võivad olla moonutatud või vigased, inimesed võivad valetada pahatahtlikkuse või teadmatuse tõttu ning muud tegurid võivad mõjutada inimese ettekujutust sündmusest. Pealtnägijate usaldusväärsuse psühholoogilised uuringud on näidanud, et sellised asjad nagu relva fookus, kus inimest ähvardab relv ja muid detaile peale relva enda ei mäletata nii selgelt, võivad negatiivselt mõjutada inimese võimet teavet meelde tuletada. Liigne tuginemine pealtnägija mälestustele on mõnikord viinud selleni, et valesti tuvastatud kahtlusaluseid ja süütuid inimesi on esitatud kuriteos süüdistus või süüdi mõistetud.