Kollatõbi on vastsündinutel levinud haigus, mis on tavaliselt kerge ja kaob ilma ravita ühe või kahe nädala jooksul. Sel juhul on see füsioloogiline ja seda ei peeta probleemiks. Patoloogiline kollatõbi on seevastu probleem, kuna see on liiga tõsine, vale ajastus või on see sümptom tõsisemast seisundist.
Patoloogiline kollatõbi on enamasti määratletud aja järgi. Mõnikord võib see olla liiga vara, mis tähendab, et see juhtub enne, kui laps on 48-tunnine; liiga kõrge, mis tähendab, et kollatõbi on 24 tunni ja 10 päeva vahel liiga raske või liiga pikk, kui see avaldub 10 päeva kuni kahe nädala vanuselt. Füsioloogiline kollatõbi, mida peetakse normaalseks ja tavaliselt kahjutuks, ilmneb 24–72 tunni jooksul beebi elu jooksul ja on kadunud 10.–14. päevaks. Veel üks oluline erinevus füsioloogilise ja patoloogilise kollatõve vahel on see, et füsioloogiline kollatõbi ei ole terviserisk, kuna see on tekkinud tervel lapsel, samas kui patoloogiline kollatõbi on terviserisk selle põhjuse või esinemisastme tõttu.
Füsioloogiline kollatõbi tekib siis, kui vastsündinu ei suuda oma süsteemis bilirubiini töödelda. Bilirubiin on kollakas pigment, mida leidub sapis, mis on maksa poolt toodetud vedelik. See on hemoglobiini ehk punaste vereliblede lagunemise kõrvalsaadus ja normaalsetes tingimustes vabaneb see pärast maksa läbimist soolte kaudu sapina. Kui vastsündinu maks ei suuda bilirubiini piisavalt kiiresti töödelda, muutub nahk ja silmavalged kollaseks. Füsioloogiline kollatõbi esineb enamikul vastsündinutel ja on tingitud maksa ebaküpsusest. See kaob teiseks elunädalaks, kui maks on piisavalt küps, et toodetud bilirubiini kogusega toime tulla.
Kuna füsioloogiline ikterus tekib tavaliselt pärast lapse haiglast lahkumist, tuleks mõne päeva jooksul pärast väljakirjutamist läbida kontroll, et kontrollida seisundit. Kui aga ikterust märgatakse 24 tunni jooksul pärast sündi, on see patoloogilise ikteruse sümptom ja laps ei välju normaalselt. Samamoodi tuleks arsti poole pöörduda juba välja kirjutatud imikute puhul, kui kollatõvele omane kollane varjund süveneb või levib või kui lapsel tõuseb palavik ja ilmnevad halva enesetunde tunnused.
Muud patoloogilise kollatõve sümptomid on oksendamine, letargia, kehakaalu langus ja tume uriin. Vere- või maksahaigused, geneetilised probleemid ja infektsioonid on mõned patoloogilise kollatõve põhjused. Kui bilirubiini tase ületab 25 mg, võivad tekkida väga tõsised seisundid, nagu kurtus, tserebraalparalüüs ja muud ajukahjustuse vormid. Sel põhjusel peaks ikterust, olenemata ajastust ja raskusastmest, alati kontrollima tervishoiutöötaja.