PON ehk passiivne optiline võrk on võrgustruktuur, mis kannab kiudoptilist kaablit ja sellest tulenevat signaalimist lõpp-punktist lühikese vahemaa kaugusele. Selle asemel, et toetuda signaali edastamiseks mitmest lülitusliidestest koosnevale võrgule, kasutab passiivne optiline võrk struktuuri, mis ei pruugi vajada rohkem kui paari lülituspunkti. Võib olla üks lüliti, mis võimaldab saatjal võrku hüpata, ja teine lüliti, mis võimaldab signaalil vahetult enne lõppkasutajani jõudmist võrgust välja hüpata. Passiivne optiline võrk võib sõltuvalt rakendusest ja süsteemi piirangutest olla struktureeritud mitme erineva konfiguratsiooniga.
Tänapäeval on üldiselt kasutusel kolm erinevat passiivse optilise võrgu konfiguratsiooni. Ühte konfiguratsiooni nimetatakse fiiber-tee äärekiviks või FTTC-ks. See rakendus viib signaalimise rajatisse, mis asub sõna otseses mõttes väljaspool ettevõtet või kodu. Lülitiga suhtlemiseks käivitatakse lõppkasutaja ühendus, mis võimaldab signaalil teekonna lõpule viia.
Fiber-to-the-building ehk FTTB liigub signaali lõpetamise protsessis sammu võrra kaugemale, kui FTTC suudab. Selle passiivse optilise võrgu rakendusega jääb signaal võrku kuni hoonesse sisenemiseni. Just sel hetkel väljub signaal lähtevõrgust ja lõpeb kohtvõrguga, mis on ühendatud ühe või mitme hoones füüsiliselt asuva ettevõttega.
Kolmas passiivse optilise võrgu tüüp on fiiber-koju või FTTH. Seda tüüpi võrguühendus kannab signaali otse koduga samas kohas asuvasse lülitisse ja ei nõua lõpetamiseks muud kui ühendust seadmega, mis on võimeline edastust vastu võtma.
“Passiiv” on passiivne optiline võrk, mis juhib tähelepanu asjaolule, et signaalimisprotsess ei vaja täiendavaid toiteallikaid, et liikuda lõpp-punkti. Signaal lihtsalt läbib võrku ja järgib loogilist voolu, kuni see jõuab lõppkasutajani.
Eraldiseisvas süsteemis kasutamisel võimaldab passiivne optiline võrk hõlpsasti kuupäeva edastada võrgu erinevatesse punktidesse. Igale lõppkasutajale eraldatakse nii andmete saatmiseks kui ka vastuvõtmiseks kindel ribalaius. Administraator saab kohandada lubatud ribalaiust, lähtudes võrgu koguvõimsusest ja iga lõppkasutaja individuaalsetest vajadustest. Lisaks saab administraator konfigureerida võrgu ühendama välissüsteemiga, näiteks kaabelühenduse või traditsioonilise telefoniliiniga, et võimaldada andmevoogu väliskasutajatelt võrku sisse ja välja.