Geokodeeringut kasutatakse antud asukohtade tekstilistele identifikaatoritele (nt aadressidele või telefoni suunakoodidele) vastavate geograafiliste koordinaatide leidmiseks. Saadud koordinaate kasutatakse sageli kaardistamisprogrammides ja geosildistamises. Kuigi geokodeerimist saab teostada üks aadress korraga, muudavad pakett-geokodeerimise programmid palju kiiremaks ja lihtsamaks suure hulga aadresside või muude tekstitunnuste samaaegse teisendamise geograafilisteks koordinaatideks.
Saadaval on mitu tarkvara ja veebipõhist geokodeerimisprogrammi, millest mõned on tasuta. Enamik nõuab, et kasutaja sisestaks kõik soovitud asukohad käsitsi, seejärel teisendab see teabe geograafilisteks koordinaatideks, tavaliselt laius- ja pikkuskraadideks, kui kasutaja annab programmi käivitamise korralduse. Mõned programmid on võimelised ka pöördgeokodeeringut tegema, mis võtab geograafilised koordinaadid – mis on hangitud näiteks globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS) – ja teisendab need tänavaaadressiks või muuks identifitseerimisvormiks.
Laius- ja pikkuskraadi koordinaadid on geokodeerimise kõige levinumad väljundid, kuid geokodeerimissüsteeme on üsna vähe. Olenevalt koordinaatide kavandatud kasutusest võivad soovitavamad olla muud väljundvormingud. Geograafiliste teabesüsteemide (GIS) kaardistamistarkvaraga kasutatakse sageli universaalset põikmärki (UTM) või loodusliku piirkonna koodi (NAC) koordinaadisüsteeme, nii et kasutaja võib soovida geokoodi andmeid UTM- või NAC-koordinaatides. Quarter Degree Grid Cells (QDGC) ja C-ruudud on tavalised ruumilise indekseerimise süsteemid, mis on kasulikud geograafilise statistika (nt rahvastikutiheduse) kaardistamiseks.
Geograafilisi koordinaate saab reeglina importida GIS-i programmi tekstifailina ja programm suudab punktid kaardil määrata, kui need on õiges koordinaatsüsteemis. Geokodeerimisprogrammist saadud andmetel on GIS-is palju kasutusvõimalusi. Näiteks võivad koordinaadid olla kõik punktid antud piirkonnas, kus teatud saasteaine on tuvastatud. Geokoodi andmeid, muud ruumiteavet ja GIS-programmis saadaolevaid tööriistu kasutades saab seejärel määrata saasteaine kõige tõenäolisemad allikad.
Teine geokodeerimisel saadud koordinaatide kasutusala on geosildistamine ehk geograafilise teabe lisamine meediumifailide metaandmetele. See toimub sageli pöördgeokodeerimise vormis. Näiteks saab mõne digikaamera ühendada käeshoitava GPS-seadmega. Pakkige geokodeeringut saab kasutada GPS-i salvestatud koordinaatide teisendamiseks aadressiks või kohanimeks, tuvastades nii asukoha, kus iga selle kaameraga tehtud pilt tehti.