Pars reticulata on üks kahest keskaju struktuuri osast, mida nimetatakse substantia nigraks. See struktuur on üks neljast tuumast, mis moodustavad basaalganglionide süsteemi, aju struktuuri, mis vastutab selliste funktsioonide eest nagu tegevuse valik ja hüvede otsimine. Substantia nigra pars reticulata aitab kaasa pea ja silmade liikumise kontrollimisele ning toimib basaalganglionide töötlemiskeskusena.
Teine osa musta ainest on pars compacta, mis võtab sisendi teistelt basaalganglioni piirkondadelt ja saadab teabe tagasi. Pars reticulata, vastupidi, võtab vastu ka sisendi, kuid saadab signaale basaalganglionitest kaugemale, mistõttu suudab see juhtida pead ja silmi. Pars compacta on mustaine tuntum aspekt, kuna see on seotud dopamiini tootmise, epilepsia, korea ja Parkinsoni tõvega, ning mõned teadlased usuvad, et see ajuosa võib olla seotud ka skisofreeniaga.
Pars reticulata düsfunktsioon süvendab Parkinsoni tõbe, aidates kaasa pea ja silmade juhuslikule liikumisele, mis on haigusseisundi sümptomaatiline. Samuti võib see kaasa aidata sellistele epileptikutele iseloomulikele spastilistele liigutustele, kuna normaalselt toimiv pars reticulata mängib krambihoogude leevendamisel rolli. Struktuur koosneb peamiselt spontaanselt süttivatest gammaaminovõihappe (GABA) neurotransmitteritest, mis on seotud liikumise pärssimisega. See võimaldab inimesel paigal istuda või ekraanile osutada ilma seda puudutamata. Võimalus manipuleerida nende neurotransmitterite käivitamisega epilepsiahaigetel võib viia krambihoogude mahasurumise meetodini.
Anatoomiliselt võttes hõivavad pars reticulata neuronid suurema ala kui pars compacta neuronid, mis teeb sellest mustandi suurema osa. Pars compacta neuronitel on puutaolised struktuurid, mida nimetatakse dendriitideks, mis moodustavad ühendusi pars reticulataga, mis näitab, et mõlemal piirkonnal on teatav mõju dopamiini tootmisele. Pars reticulatal on ulatuslikumad ühendused ajupiirkondadega, millel on tugev inhibeeriv kontroll füüsiliste liikumiste üle kui mis tahes muul basaalganglioni osal. Samuti arvatakse, et see on seotud aju osadega, mis kontrollivad käitumise aspekte.
GABA neurotransmitterite ehk GABAergiliste neuronite tootmine on oluline pars reticulata funktsioon, mida see jagab pars lateralisega. GABA pärsib hüperaktiivset neuronite aktiivsust närvisüsteemis ja aitab otseselt kaasa inimese lihastoonuse reguleerimisele. See on GABA tootmine, mis võimaldab pars reticulatal aidata motoorset reguleerimist, tagades liikumise pärssimise.