Tahkliiges on paar luumassi, mis näevad välja nagu ike, haakuvad liigeseprotsessidega, mis koos ühendavad selgroolüli piki selgroogu. Pars interarticularis selgroolülide kaelaosas on liigese ülemised ja alumised tugisambad, mis tekivad eesmise jalalaba ristmikul ja tagalamba ees. Tahkliigestega lukustades moodustavad need nn selgroo liikumissegmendid ja vastutavad selgroolülide stabiilsena hoidmise ning selgroolülide liikumise suunamise ja piiramise eest. Pars interarticularis’e kaasasündinud kõrvalekalded võivad põhjustada probleeme ja vigastusi nihestuste, luumurdude, degeneratsioonide või operatsioonide tõttu.
Noorukieas sportlased võivad kannatada alaseljavalu all, mis on põhjustatud ühe- või kahepoolsest stressist või ülemise või alumise interarticularis’e vahelise silla väsimusmurdudest. On öeldud, et kuni 30% noorukieas sportlastest ilmneb see vigastus, kui see jõuab spondülolüüsina tuntud tasemeni. Arvatakse, et luumurdude põhjuseks on intensiivne treening ja korduvad väikesed traumad, mis on saadud varases eas, enne luustruktuuri täielikku moodustumist.
Spondülolsi nimetatakse selgroolüli defektiks ja arvatakse, et see tuleneb pidevast ületreeningust. Jalgpalli liinimehed kannatavad selle all sageli joonel kummardumise ja tugeva kontakti tõttu, kui selgroolüli on välja sirutatud. Püsivatel spondülolüüsi juhtudel võib haigusseisund areneda spondülolisteesiks, kus üks selgroolüli libiseb külgneva selgroo suhtes ette. Spondülolistees esineb noorukitel, kuna täielikult moodustunud skeletis on seda tüüpi libisemine raskem.
Pars articularis võib kaasasündinud diski degeneratiivse haiguse tõttu nii degenereeruda, et laguneb. Seda nimetatakse pars interarticularis’e lüüsiks või prolapsiks. Siiski on libisenud kettaga patsientide uuringutes täheldatud, et lülisamba keskkanalite laienemine – nagu ka neil, kellel on pars interarticularis’e defekt – võib olla kaitseks ketaste kahjustustest tingitud seljaaju kahjustuste eest.
Pideva valu korral soovitatakse sageli pars interarticularis’e spondülolisteesi operatsiooni. Neile, kes vajavad operatsiooni, on see lülisamba fusioonoperatsioon. Enamikku teisi pars interarticularis’e defekte, luumurde või haigusseisundeid saab ravida konservatiivsemate meetmetega. Spordiala peavad mitmeks nädalaks asendama biomehaanika õppetunnid, puhkus, põletikku vähendav jää, leebemad harjutused ja kehalised teraapiad. Võib osutuda vajalikuks loobuda kõigist spordialadest, mis nõuavad selgroolülide hüpertensioone.