Pärlite stringi strateegia on strateegiline samm, mis hõlmab sõjalise ja majandusliku jõu sõlmede loomist kogu piirkonnas. Iga sõlm on stringi “pärl”, mis suurendab emariigi üldist jõudu. See strateegiliste suhete samm on suurepärane viis suurema territooriumi haaramiseks, saavutades seeläbi suurema mõju globaalsel areenil, kuid sageli kutsub see esile teiste riikide kommentaare, kes võivad olla mures, et strateegia on esimene samm tõsisel ülevõtmisel või ülevõtmisel või sõjaline oht.
Pärlite stringi strateegia sisaldab mitmeid asju. Esimene on parem juurdepääs lennuväljadele ja sadamatele. Seda võib saavutada uute rajatiste ehitamise või südamlike suhete loomisega teiste riikidega, et tagada juurdepääs nende sadamatele. Mõnel juhul hõlmab strateegia uute sadama- ja lennuväljarajatiste ehitamise tugevat subsideerimist teistes riikides, eeldusel, et need rajatised tehakse vajaduse korral hõlpsasti kättesaadavaks.
Paremate diplomaatiliste suhete arendamine on samuti selle strateegia oluline samm. Osaliselt tehakse seda selleks, et laevateed ja õhuruum jääksid vabaks ja vabaks. Seda võib kasutada ka murede leevendamiseks kiiresti laieneva pärlirea pärast ning kindlate kaubandus- ja ekspordilepingute sõlmimiseks, mis võivad lõppkokkuvõttes olla kasulikud mõlemale riigile. Kuna strateegia võib tugineda pärlite seeria ühendamisele, on oluline tagada, et iga pärl oleks ka ohutu ja et seda ei ohustaks naaberriigid.
Teine komponent on sõjaliste jõudude moderniseerimine. Kaasaegne sõjaväelane suudab tõhusamalt hoida ja hoida üksikuid pärleid, samuti ollakse valmis erinevateks emarahvapoolseteks aktsioonideks ja õppusteks. Näiteks Hiina pärlikööri strateegia hõlmab sõjaväe täiustamist, mis näitab, et Hiina on valmis potentsiaalsetele ohtudele vastu tulema. Moderniseeritud sõjavägi toetab ka riigi tõusmist ülemaailmseks jõuks ja austust omava rahvana.
Rahvaste jaoks, kes on aeglaselt ümbritsetud nimetatud pärlitest, võib strateegia olla häiriv. Riik võib aeglaselt üle võtta ka laevateed, mis on mureküsimuseks riikidele, kes pole sellega tihedalt seotud. Näiteks Hiinal on kasvav mõju India ookeani laevateedele, mistõttu mõned riigid väljendavad rahutust nafta- ja tarneveo ohutuse pärast selles piirkonnas.