Tekkimise sõnastiku definitsioon on see, et miski on tekkimas või tekkimas. Rahanduses kasutatakse seda kõige sagedamini laenude kontekstis. Kui inimene esimest korda laenu võtab, kui paberid vormistatakse ja raha tegelikult välja laenatakse, siis seda nimetatakse algatamiseks.
Kõige sagedamini kasutatakse seda terminit hüpoteeklaenude puhul, kuigi seda saab kasutada igat tüüpi laenude puhul. Krediitkaardi avamise kirjeldamiseks kasutatakse päritolunimetust harva, vaid see puudutab eelkõige panga avatud või väljastatud laene. Üldjuhul peetakse seda laenudokumentide allkirjastamise ajal.
Tasud on tavalised laenu tekkimise hetkel. Neid nimetatakse sageli algpunktideks ja need põhinevad kas laenuandja poolt hinnatud kindlal tasu kulul või fikseeritud intressimääral. Sellised punktid erinevad sooduspunktidest, mis on punktid, mida koduostja maksab, et alandada oma hüpoteegi intressimäära. Allahindluspunktid on maksudest mahaarvatavad ja sageli valikulised, samas kui laenu väljastamiseks makstavad punktid või tasud ei ole valikulised.
Pank või laenuandja peab deklareerima, kas laenu andmise ajal on tekkinud kulusid. Sageli peetakse selliseks kuluks taotlemistasu, kuna see on laenu tekkimiseks vajalik. Üldjuhul on laenu tekkimisel makstavate tasude või punktide eesmärk kompenseerida laenuandjale laenu tagamise protsessi.
Laenu ostes otsivad paljud ostjad laenu, millel pole algkulusid. See ei tähenda, et laen oleks tasuta: võib siiski nõuda muid tasusid, näiteks omandikindlustust. See tähendab lihtsalt, et tasu ei võeta üksnes laenu algatamise või avamise eest.
Algtasude võtmisel tuleb need arvesse võtta laenu kogumaksumuses. Kui intressimäärasid võrreldakse mitme laenu vahel, võib laenu tegeliku maksumuse määramisel arvesse võtta laenu avamise või väljastamise kulude erinevust. Kui laenuvõtja leiab mõne teise panga, kes on valmis pakkuma võrreldavaid tingimusi ilma laenu algatamiseta, valib laenuvõtja tavaliselt madalama tasuga panga või võib proovida tasu vähendamise üle läbirääkimisi oma esialgse laenuandjaga.