Päriskontod on ettevõtte raamatupidamissüsteemis olevad pearaamatukogud, mis on seotud materiaalsete varade ja kohustustega, nagu omandis olev vara või võlgnevused. Kõik pearaamatukontod liigitatakse reaalseteks, nominaalseteks või isiklikeks. Reaalseid kontosid peetakse püsikontodeks, kuna nende aastalõpu saldo kantakse ettevõtte bilansis üle järgmisse aastasse, selle asemel, et deebet- ja kreeditkannetega nullida. Reaalkontode neli tüüpi on varad, kohustused, reservid ja kapital.
Iga ettevõte peab oma rahaasjade korraldamiseks, finantsseisundi hindamiseks ning regulatiivsete ja maksukohustuste täitmiseks juurutama raamatupidamissüsteemi. Raamatupidamine on finantsarvestussüsteemi lahutamatu osa, mis dikteerib kokkulepped ja standardid, mida jurisdiktsioon oma äri- ja finantssektorites aruandluse normaliseerimiseks vastu võtab. Enamik raamatupidamissüsteeme kasutab reaalseteks, isiklikeks või nominaalseteks kontodeks klassifitseeritud kontode tahvlit ning seejärel registreerivad tehingud nende klassifikatsioonide all olevatele kontodele kahekordse kirjendamise teel. Iga tehing registreeritakse kaks korda, ühel raamatupoolel on kreedit ja teisel pool deebet.
Päriskontod on need kontod, mis vastavad ettevõttele kuuluvatele või kohustustele, mida ta peab tasuma, sealhulgas varasid, kohustusi, reserve või kapitali sissemakseid. Need esemed kantakse üle aastast aastasse, kuna ettevõte ei müü igal aastal kõiki oma varasid ega maksa tavaliselt kogu oma võlga. Nominaalsed ehk ajutised kontod on vastupidised tegelikele kontodele. Need kontod näitavad sularaha sisse- ja väljavoolu ning need nullitakse aasta lõpus deebet-krediidi topeltkirje kaudu, näiteks kasumi- ja kahjumiaruanded ning kulu- ja tulukontod. Isiklikud kontod esindavad inimestelt või üksustelt võlgnetavaid või neile võlgnetavaid summasid.
Igal aastal koostab ettevõte ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal finantsaruandeid, mõnikord ka sõltumatu auditi raames. Üks olulisemaid koostatud avaldusi on bilanss. See avaldus annab pildi ettevõtte finantsseisundist teatud ajahetkel, mis võib olla selle eelarveaasta lõpp. Bilanss kujutab endast finantsvõrrandit ja selle õige seadistamine võimaldab ettevõttel määrata, kui palju tal on varasid, kohustusi või omakapitali. Kontode liigitamine tegelikeks, nominaalseteks või isiklikeks võimaldab raamatupidajal sisestada õiged numbrid bilansis õigetesse kohtadesse, et kajastada täpselt ettevõtte olukorda.