Päring on sisutihe memo, mille avaldamist sooviv kirjanik esitab toimetajale. Põhimõtteliselt on see päring, et näha, kas kirjaniku looming pakub konkreetsele väljaandele huvi. Päring kirjeldab lühidalt kirjaniku kogemusi ja teadmisi teema kohta ning annab kokkuvõtte või kokkuvõtte artiklist, mida kirjanik loodab avaldada. Üldiselt lisatakse ka pakutud artikli või funktsiooni ligikaudne sõnade arv.
Päring või päringukiri on vabakutselisele kirjanikule võimalus oma loomingut tutvustada ja näidata oskust võimalikult väheste sõnadega punkti panna. See annab toimetajale võimaluse hinnata kirjaniku professionaalsust, oskusi, teadmisi ja kirjutamisstiili. Kui kirjutaja loodab, et kogu kiri loetakse läbi, peaks päring olema tavaliselt üks lehekülg või vähem. Toimetajad on kurikuulsalt hõivatud ja ajaliselt piiratud.
Päringu koostamisel peaks kirjutaja lugeja, antud juhul toimetaja, “haakima” ja liigutama lehte koos elava keelekasutusega, mis meelitab toimetajat rohkem tahtma, lugemist jätkama. Siiski ei ole kunagi hea mõte sisestada tiiserit, lootes muuta toimetaja uudishimulikuks, et ta saaks kirjutajaga ühendust võtta. Toimetajad peavad teadma, mida oodata, ja soovivad loo, artikli või funktsiooni kohta täielikke üksikasju, et nad saaksid veenduda, et see sobib väljaandele hästi.
Päring peaks lühidalt kirjeldama kirjaniku asjakohast haridust, kogemusi ja asjatundlikkust või eriteadmisi teema kohta. Samuti peaks see andma töö üksikasjaliku kokkuvõtte. Päring peaks samuti väljendama põhjuseid, miks kirjanik arvab, et teos sobiks väljaandele hästi, miks see on lugejatele väärtuslik ja kuidas see erineb teistest samateemalistest artiklitest.
Näiteks kui kirjanik loodab kirjutada lemmikloomade ajakirja jaoks artikli koera vannitamise kohta, on see teema, mida tõenäoliselt käsitletakse. Kirjutaja peab koostama päringu, et selgelt illustreerida, kuidas tema artikkel erineb sarnastest pealkirjadest, või näidata, kuidas see käsitleb erinevaid punkte või esitab teemat muul viisil erineva nurga alt.
Paljud väljaanded nõuavad päringut enne täielikku käsikirja lugemist, nii et kirjanik peaks päringu kirjutamisel olema väga ettevaatlik. Suurepärase päringukirja koostamine nõuab peaaegu sama palju vaeva kui tegeliku artikli kirjutamine.