Kuigi paberil on kirjas, et jalgratturitel ja autojuhtidel on teele võrdsed õigused, võib see võrrand ette hoiatamata muutuda ja sageli kannatab kõige rohkem jalgrattur. Üks levinumaid auto ja jalgratta kokkupõrkeid on stsenaarium, mida tuntakse parema konksu kokkupõrkena. Tüüpiline paremkonksuga kokkupõrge toimub siis, kui jalgrattur liigub edasi ja autojuht pöörab ootamatult jalgratturi ees parema käe sissesõiduteele või kõrvaltänavale.
Jalgrattur ei näe tavaliselt autojuhi suunatuld, kuna ta asub kõige parempoolsemal teelõigul või selleks ettenähtud jalgrattateel. Enne parempöörde sooritamist ei pruugi autojuht jalgratturit isegi näha, vastasel juhul võib ta pärast jalgratturist möödumist teha laia parempöörde. Kuna jalgrattur liigub parema konksu kokkupõrke hetkel veel edasi, põrkab jalgratas üldjuhul vastu sõidukiväljaku kaassõitjapoolset külge.
Parema konksuga kokkupõrge moodustab väidetavalt 10% kõigist auto-jalgrattaõnnetustest ja seda on üldiselt üks raskemini välditavaid juhtumeid, kui sõita tee äärmisel parempoolsel küljel koos tiheda linnaliiklusega. Tihti võib autojuht läheneva jalgratturi kiirust valesti hinnata ja jalgrattur võib kokkupõrget ette näha alles viimasel sekundil.
On mõned soovituslikud lahendused, mis vähendavad parema konksuga kokkupõrke tõenäosust tiheda liiklusega sõiduteel, kus on palju ristmikke. Üks soovitus on jalgratturitel sõita teelt kaugemale vasakule, et näidata oma kohalolekut autojuhtidele, kes muidu võiksid paremale pöörata, ilma et nad pilguksid külje- või tahapoole. See võib tunduda vastupidine jalgratturitele, kes on tinginud sõitma äärmisel parempoolsel või kõnniteel, kuid autojuhid unustavad sageli enne kiiret parempööret sooritamist jalgratturite olemasolu kontrollida.
Teine võimalus paremkonksuga kokkupõrke tõenäosuse vähendamiseks on jalgratturi peatumine ristmikel, kus on võimalikud äkilised parempöörded. Määratud parempöörderajad võivad olla eriti ohtlikud otse sõitvatele jalgratturitele, kuna need peavad ristmiku vabastamiseks paremale pööravate sõidukite jaoks ühinema läbivaks sõidurajaks. See võib olla hea võimalus kõndida või kanda jalgratast läbi ristmiku ja järgida jalakäijate liikluseeskirju, kuni sõiduteele sisenemine on taas ohutu.