Paranoia test on sõeluuring, mis tehakse selleks, et näha, kas patsiendil on paranoia sümptomeid. Paranoilised patsiendid kogevad suurt ärevust, mis on seotud uskumustega, et inimesed tahavad neid rünnata. Patsient võib näiteks uskuda, et tema mõrvamiseks või tema maine teotamiseks on ette nähtud vandenõu. Tavaliselt kaasneb paranoia vaimse tervise seisundiga, nagu skisofreenia või paranoiline isiksusehäire, ja see võib olla diagnoosimisel oluline kriteerium.
Paranoia testis esitab vaimse tervise spetsialist rea küsimusi, et koguda teavet patsiendi meeleseisundi ja konkreetsete emotsioonide kohta. Küsimused on koostatud nii, et vältida patsiendi ärritumist või vastandumist, kuna see võib lisaks emotsionaalsele stressile ka tulemusi moonutada. Paranoilistele patsientidele võib see olla keeruline, kuna patsient võib vandenõu osana tuvastada tervishoiuteenuse osutaja ja olla vastumeelne koostööle, rääkimata tundliku ja isikliku teabe jagamisest.
Tavaliselt on esialgsed küsimused mõeldud patsiendi relvadest vabastamiseks, et inimene tunneks end tervishoiuteenuse osutajaga mugavamalt. Hooldusteenuse osutaja rõhutab, et eesmärk on patsiendile abi osutamine. Seejärel esitatakse küsimusi, et määrata kindlaks patsiendi ärevuse tase ja näha, milline mõtlemine on selle ärevusega seotud. Paranoia päritolu kohta lisateabe kogumiseks võib lisada ka pettekujutelmade tuvastamiseks mõeldud küsimusi.
Paranoiatesti tegemise ajal võtab tervishoiuteenuse osutaja arvesse patsiendi üldist seisundit. Olulisi diagnostilisi vihjeid saab koguda, nähes, kuidas patsient reageerib küsimustele ja suhtleb raviteenuse osutajaga. Patsient võib avaldada teavet ka enesetapumõtete ja muude terviseprobleemide kohta, millega tuleb tegeleda. Seda teavet saab kombineerida sõprade ja perekonna intervjuudega, et luua patsiendist täielikum ülevaade.
Enesesõelingud on saadaval inimestele, kes soovivad näha, kas neil on paranoia tunnuseid. Internetist võib leida teatud arvu lühikeste viktoriinide või lihtsate küsimuste loendite kujul. Oluline on olla teadlik, et täieliku paranoiatesti peab läbi viima vaimse tervise kogemusega inimene ja see hõlmab mitte ainult küsimuste esitamist, vaid ka patsientide jälgimist ja patsiendi kohta suhtlemise kaudu lisateavet. Tavaliselt on diagnoosi kindlaksmääramiseks vaja mitut seanssi ja veelgi rohkem on vaja sobiva raviplaani väljatöötamiseks, kui patsiendil on vaimne haigus. Inimesed, kes saavad enesehindamise paranoia testis kõrge skoori, peavad täiendava hindamise saamiseks konsulteerima vaimse tervise spetsialistiga.