Mis on parakoolilised vihmaveerennid?

Parakoolilised vihmaveerennid on avatud alad kõhu seina ja käärsoole vahel. Neid vihmaveetorusid kasutatakse nakkusliku materjali ärajuhtimiseks olulistest siseorganitest. Korpuses on kaks parakooliku vihmaveerenni, parem ja vasakpoolne külgmine parakooliline renn. Seda kõhuõõnde võib nimetada ka parakolilisteks süvenditeks või sulci paracoliciks, kuid see erineb paramesenteersetest vihmaveerennidest.

Mõlemad parakoolilised vihmaveerennid kulgevad külgmiselt mööda kõhuseina tagumist külge ja asuvad kõhuseina ja käärsoole välisserva vahel. Parempoolne renn on palju suurem ja võimaldab suuremat äravoolu kui vasak renn. See kulgeb piki kõhuõõne paremat külge ja algab käärsoole tõusvast osast paremast maksapaindest või kohast, kus käärsool pöördub tõusvast käärsoolest põiki käärsooleni. Seejärel jätkub see renn allapoole ja lõpeb allpool pimesoole ja terminaalse niudesoole või selle osaga, kus niudesool kinnitub pimesoole külge. Parempoolne parakooliline renn on pidev koos perispleenilise ruumi või põrna ümbritseva alaga.

Vasak renn kulgeb laskuva käärsoole ja kõhuseina vahel ning, nagu parem renn, suheneb alakõhu ja vaagnapiirkonda. See renn on aga palju väiksem, kuna seda piirab ülaosast frenikokoolne side ehk käärsoole vasakut ülaserva toetav side. Frenikokoolne side takistab vasakpoolsel vihmaveerennil olla pidev perispleenilise ruumiga.

Parakoolilised vihmaveerennid juhivad jämesoolest lekkivat vedelikku, näiteks nakkusohtlikke aineid, mäda või sapi, ning väldivad käärsoole välisserva nakatumist või kahjustusi. See äravool toimub samamoodi nagu maja vihmaveerennid tõmbavad vihma katuselt maha. Kõhuõõnes leostub vedelik käärsoolest kas vasakusse või paremasse külgmisesse renni ja seejärel voolab renni mööda vaagnapiirkonda. Lamavate patsientide äravoolu saab tagasi pöörata nakatunud pimesoole nakkusliku materjaliga, mis asub pimesoole lähedal ja jookseb üles paremast parakoolikust vihmaveerennist.

Neid renni aetakse mõnikord segi teise süvendite komplektiga, mida nimetatakse vasak- ja parempoolseteks paramesenteriaalseteks vihmaveerennideks, mis koos moodustavad neli peamist avatud ruumi kõhus. Paramesenteriaalsed vihmaveerennid asuvad käärsoole ja soolestiku vahel, mis on kõhukelme osa, mis toetab siseorganeid. Paramesenteraalsed vihmaveerennid toimivad ka vedeliku ärajuhtimiseks.