Veri kantakse veenide kaudu südamesse. Kopsuarterid suunavad seejärel vere läbi südame parema külje ja kopsudesse, enne kui voolavad läbi südame vasaku poole. Seejärel kannavad arterid verd kehasse. Paradoksaalne emboolia tekib siis, kui verehüüve puruneb veenis, tavaliselt jalgadest, kätest ja vaagnast, ning selle asemel, et liikuda läbi südame parema külje kopsudesse, läbib see väikese defekti ülemise kambri vaheseinas ja otse südame vasakusse külge. Tromb ehk embool on nüüd võimeline liikuma otse ajju, ilma et see kopsudesse kinni jääks.
Kui tromb arteriaalses vereringes voolab, võib see jõuda ajju ja tekitada ühes veresoones ummistuse. See tekitab insuldi või emboolia olukorra. Kui tromb peaks sattuma kopsudesse, põhjustaks see kopsuemboolia. Auku, millest tromb läbib paradoksaalse emboolia tekitamiseks, nimetatakse kodade vaheseina defektiks või avatud foramen ovale’iks. Kirurgid soovitavad tavaliselt parandada isegi väikseima defekti.
Saksa patoloog Julius Friedrich Cohnheim võttis termini “paradoksaalne emboolia” kasutusele 1877. aastal. 1885. aastal teatas arst lahkamise ajal verehüübest, mis oli läbinud avatud foramen ovale’i. Üldiselt on paradoksaalseid embooliaid raske diagnoosida ja neid on lahkamise käigus leitud kuni 35 protsendil tervest elanikkonnast. Embolid võivad esineda mitmel kujul, näiteks tahked ained, vedelikud ja gaasid. Nende hulka võivad kuuluda rasv, kasvajad ja isegi lootevesi. Kuigi see on äärmiselt haruldane, võivad paradoksaalse emboolia põhjuseks olla võõrkehad, näiteks kuul või laskejääk.
Paradoksaalne emboolia leitakse väga sageli noortel patsientidel, kellel on esinenud ajuisheemia. See on seisund, mille korral ajus ei ole piisavalt verevoolu ja see võib põhjustada aju hüpoksiat ja insuldi. Paradoksaalse emboolia ravi hõlmab nii meditsiinilisi kui ka kirurgilisi võimalusi. Antikoagulantravi kasutatakse esimese sammuna trombi progresseerumise peatamiseks. Ehhokardiograafiat kasutatakse enne operatsiooni võimalike emboolide leidmise vahendina.
Need sündmused on haruldased, moodustades ainult kaks protsenti arteriaalsest embooliast. Kui paradoksaalne emboolia tekib, kipub see aga olema väga ohtlik, varase suremuse määr on kuni 21 protsenti.