Pantoum on luulestiil, mida iseloomustavad neljarealised stroofid ja korduvad read. Pantoomis kordub luuletuse esimene rida viimases reas ning iga stroofi esimene ja kolmas rida ilmuvad uuesti järgmises stroofis. Selle päritolu pärineb 15. sajandi malai pantunist, mida läänemaailma tutvustati 19. sajandil.
Pantoum on üles ehitatud neljarealisele stroofile ehk nelikule. Erinevalt mõnest teisest luulevormist ei ole nendel ridadel määratud pikkust ega meetrit. Kui algsel malai vormil on ABAB-riimiskeem, kus esimene ja kolmas rida riimuvad üksteisega, siis prantsuse ja inglise fantoomid loobuvad sellest tavast tavaliselt.
Selle asemel tugineb pantoum struktuuri kordamisele. Selles luulevormis kordub luuletuse esimene rida viimase reana. Tavaliselt ilmub selle esimese katriini kolmas rida viimase teisel real. Lisaks ilmuvad nelikveo teine ja neljas rida järgmise stroofi esimesel ja kolmandal real.
Sageli tehakse nendes refräänides väiksemaid muudatusi, näiteks kirjavahemärkides või ainsuse vormide vahetamises mitmuse vastu, kuid rida peab siiski äratuntavalt kajama. Osava luuletaja käes muudavad need refräänid sageli peent tähenduse muutust, muutes ridade rõhuasetust või konteksti. Korduvad read annavad luuletusele selle struktuuri, kuid nad teevad enamat kui lihtsalt pantoumi rütmi loomine. Kajavad read aeglustavad luuletuste edenemist, pakkudes peegeldavamat kogemust. Kordamine muudab ka luuletuse esmakordsel lugemisel või kuulamisel hõlpsamini haaratavaks.
Pantumi juured on jälgitavad malaikeelse pantuni. pantun eksisteeris suulise traditsioonina, nii lauldi kui ka deklameeriti, sajandeid. Tavaliselt sisaldas pantun ABAB-i riimimustrit ja tavalist rütmi. 1812. aastal avaldati ajakirjas A Dictionary and Grammar of the Malayan Language ühe malai pantuni tõlge, mis tutvustas seda stiili läänes.
Ernest Fouinet’le omistatakse tavaliselt esimeste kaasaegsete pantoumite loomine, mis on kirjutatud prantsuse keeles ilma riimiskeemi või fikseeritud meetrita. Fouinet’ teose avaldas Victor Hugo 1929. aastal. Pantoumid muutusid moes prantsuse ja inglise keeles kirjutavate poeetide seas 19. sajandil kuni 20. sajandini. Charles Baudelaire, John Ashbery, Leconte de Lisle ja Donald Justice on kuulsad luuletajad, kes pantoomi kujul töötavad.