Mis on pannkookkilpkonn?

Pannkoogikilpkonn on oma nime saanud oma ebatavaliselt tasase ja painduva kesta järgi. See on pärit Kagu-Aafrikast, Keeniast ja Tansaaniast. Kilpkonnad on pruunid, tumedate joontega, mis jooksevad mööda nende karbi tagakülge. Oma ebatavalise kuju tõttu on pannkookkilpkonnad era- ja avalikel eesmärkidel vangistuses peetavate loomadena väga ihaldusväärsed. Nõuetekohase hoolduse korral elavad nad vangistuses tavaliselt umbes 25 aastat.

Pannkoogikilpkonnad kipuvad olema väikesed ja kerged. Täiskasvanud inimene kaalub umbes 1–1.5 naela (0.5–0.7 kilogrammi). Nad kasvavad umbes 6 tolli (15 sentimeetrit) pikkuseks ja 1–1.5 tolli (2.5–3.8 sentimeetrit) kõrguseks.

Pannkookkilpkonnade soo määramisel saab isaseid emastest eristada hästi nähtavate tunnuste järgi. Isased on tavaliselt väiksemad, jämedama ja pikema sabaga. Samuti on nende kestadel vähem eristavaid märgiseid.

Kuna pannkookkilpkonn on ainuke lameda ja painduva kestaga kilpkonn, on ta kiskjate rünnakute suhtes haavatav. Kuigi kilpkonna kesta disain jätab selle ohuks, võimaldab see tal peituda ka väikestes kitsastes kohtades, mis annab talle täiendava kaitse. Pannkoogikilpkonna kest on nii tempermalmist, et võib painduda peaaegu pooleks. Sellel on ka painduvamad luud ja jäsemed kui muud tüüpi kilpkonnadel. Pannkoogikilpkonn suudab end peidukohta nii hästi kiiluda, et teda võib olla äärmiselt raske eemaldada.

Kuna selle kest ei paku piisavat kaitset paljude kiskjate eest, jooksevad enamik pannkoogikilpkonni ohu korral pigem karbi sisse, mitte ei kahane. Nad oskavad kiiresti joosta, ronida ja peitu pugeda. Sageli veedavad pannkoogikilpkonnad suurema osa päevast ühes peidupaigas, kus nad lamavad üksteise otsas.

Ka pannkookkilpkonna lame kest piirab paljunemist. Ruumipuuduse tõttu suudavad emased tavaliselt kanda vaid ühte muna korraga. Harvadel juhtudel on emasel kaks muna. Kilpkonnad pesitsevad tavaliselt jaanuaris ja veebruaris.

Looduses söövad pannkookkilpkonnad tavaliselt rohtu. Vangistuses olev kilpkonn sööb ka lehtkapsast, kaalikat ja kaelusjuuri. Nad söövad ka nahaga toite, nagu oad, herned, õunad ja pirnid. Eriti mahlased toidud nagu tomatid ja kurgid võivad põhjustada kõhuhädasid. Liha võib olla problemaatiline ka pannkoogikilpkonnade jaoks, kuna see võib põhjustada liigset kasvu ning luu- ja maksaprobleeme.