Pankrease polüpeptiid on osa pankrease hormoonide perekonnast. Sellega kaasnevad tavaliselt neuropeptiid Y ja peptiid YY. Neist kolmest avastati esimesena pankrease polüpeptiid. See sisaldab 36 aminohapet ja ei paikne mitte ainult kõhunäärmes, vaid ka maos ja seedetraktis.
Pankrease polüpeptiid aeglustab aktiivsust sapipõies, kõhunäärmes ja sooltes. Lisaks stimuleerib see käärsoole kokkutõmbumist. Ainevahetusfunktsioone mõjutab pankrease polüpeptiidi sekretsioon, samuti võib see vähendada metaboolset energiat ja vähendada rasvhapete taset organismis. Uuringud on näidanud, et anoreksiaga patsientidel on pankrease polüpeptiidide tase tavaliselt vähenenud. Samuti on näidatud, et see esineb harvaesineva vähiga, mida nimetatakse PPoomideks, patsientidel.
Pankreasevähiga patsientidel on PP tase tavaliselt suurenenud. Mõnel juhul on need suurenenud tasemed esimene kasvaja olemasolu näitaja. Pankrease polüpeptiid annab endast teada ka siis, kui sapikivid blokeerivad kanalid.
Pankrease polüpeptiidi avastasid esmakordselt 1972. aastal erinevates laborites töötavad kolleegid. Üheksakümmend kolm protsenti PP-dest asuvad kõhunäärmes ja neid tuntakse ka F-rakkudena. Vesine kõhulahtisus, millega kaasnevad teatud kehakasvajad, võib olla põhjustatud pankrease polüpeptiidist.
PP diagnoosimine on keeruline, 50–60-protsendilise täpsusega. Erandiks madalast diagnostilisest määrast on neerupuudulikkus, mis põhjustab tavaliselt PP taseme tõusu. Lisaks on endokriinsete kasvajatega eakatel meestel testitulemustes sageli kõrgenenud PP tase. Pankrease kasvajad näitavad PP kõrgenenud taset 20 kuni 67 protsenti ajast. Mõned tervishoiutöötajad usuvad, et uurivad testid tuleks tellida iga kord, kui patsiendil on kõrgenenud PP tase, samas kui teised kasutavad äraootavat lähenemisviisi, kui kasvajat ei ole võimalik tuvastada.