Pangakaardi esiküljel on tavaliselt kaardi keskel pikk numbrite komplekt, mis jääb vahemikku 12-19 numbrit, olenevalt kaardi väljastanud võrgust. Seda numbrit nimetatakse “pangakaardi numbriks”. Pangakaardi number järgib standardiseeritud nummerdamissüsteemi, mille jõustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO). Nummerdamissüsteem on tuntud kui ISO/IEC 7812 ja seda kasutatakse ka krediitkaartidel ja muud tüüpi identifitseerimiskaartidel, nagu tervishoiuteenuste isikutunnistused.
Väljaandja identifitseerimisnumber, varem tuntud kui “panga identifitseerimisnumber”, on termin, mida kasutatakse pangakaardi numbri kuue esimese numbri kirjeldamiseks. Esimesed kuus numbrit tähistavad kaardi väljastanud finantsasutust. Iga asutuse andmed salvestatakse andmebaasi. Ülejäänud numbrid on juhuslikud ja need on genereerinud finantsasutus, näiteks pangandusettevõte, ning neid kontrollitakse Luhni algoritmi kasutades andmebaasis. Luhni algoritm on matemaatiline valem, mida kasutatakse erinevat tüüpi identifitseerimisnumbrite valideerimiseks – kontrollimaks, kas pangakaardi number on näiteks dubleeritud.
Pangad väljastavad globaalses mastaabis oma klientidele ainulaadseid kaarte. Pangakaardi number on unikaalne identifikaator, sest pangaasutus ei väljastaks kunagi kahele erinevale kliendile sama numbrit, mis rikuks ISO/IEC 7812 standardites sätestatud reegleid. Peamised põhjused, miks igal pangakaardil on kordumatu number, on see, et see tagab suurema turvalisuse ja muudab tehinguprotsessi tõhusamaks. Kui kahel kliendil oleks sama pangakaardi number, võib tehingu käigus tekkida komplikatsioone.
Kui eraisik soovib sooritada ostu Internetis, siis oleks ta kohustatud sooritama ostu maksekaardi, sh pangakaardi vormis. Tavalises veebitehingu vormis peab üksikisik sisestama isiku- ja finantsteabe, nagu nimi, aadress, pangakaardi number, pangakaardi aegumiskuupäev ja pangakaardi turvakood. See teave esitatakse turvalisuse ja autoriseerimise eesmärgil tsentraliseeritud andmebaasi, kuhu salvestatakse kasutaja isiku- ja finantsteave. Kui näiteks vormile sisestatud pangakaardi number ei ühti tsentraliseeritud andmebaasis oleva kaardi numbriga, lükatakse tehing tagasi. Kui kasutaja soovib kõnealust toodet osta, peab ta vormi uuesti esitama.