Tuntud ka kui panga kinnituskiri, panga kinnituskiri on dokument, mis kinnitab, et konkreetse finantsasutusega on sõlmitud laen või krediidiliin. Kirja peamine eesmärk on tavaliselt kontrollida kolmanda osapoolega, kas asutuse kliendil on juurdepääs antud äritehingu edukaks täitmiseks vajalikele ressurssidele. Pole ebatavaline, et kirja tekstis käsitletakse konkreetselt kõnealust tehingut, sealhulgas konkreetset rahalise toetuse suurust, mille pank on oma kliendile andnud.
Mõnes olukorras nimetatakse seda kinnituskirja ka lohutuskirjaks. See viitab leevenduse või mugavuse määrale, mida dokumendi saaja saab teadmisest, et ostjal on teatud äritehingu tegemiseks piisavalt ressursse. Mõnes riigis nõuavad valitsuse määrused, et pank avaldaks, kas krediidiliin või laen on piiratud ulatusega; see tähendab, kas panga klient võib neid ressursse kasutada muul eesmärgil kui kinnituskirjas märgitud.
Panga kinnituskirja tegelik tekst varieerub olenevalt vaadeldava äritehingu iseloomust. Näiteks kui kiri on mõeldud kinnitama, et pangakliendil on kodu soetamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, võib tekst kinnisvaramaaklerile või müüjale kinnitada, et pank on kinnitanud hüpoteegi kogu ostuhinna või selle osa ulatuses. Tavaliselt ei kinnita kiri, et klient on kindlasti otsustanud kõnealuse kinnisvara osta, vaid ainult seda, et tal on ressursse, et ost läbida, kui klient nii otsustab.
Ärikliendi nimel võidakse koostada ka panga kinnituskiri krediidiliini olemasolu kinnitamiseks. See on sageli abiks olukordades, kus ettevõttel on ühise projekti rahastamiseks plaan sõlmida töösuhe mitme teise ettevõttega. Kinnitades, et ettevõttel on projektis osalemiseks ressursse, aitab kiri lahendada kõik mured, et projektiga seoses võetud kohustused või lepingud tõenäoliselt täidetakse.
Üldjuhul tagab panga kinnituskiri kõigile asjaosalistele, et konkreetse finantstehingu sooritamiseks vajalikud finantsreservid on pangakliendile kättesaadavad. Kinnituskirja peetakse tavaliselt ametlikuks ainult siis, kui sellele on alla kirjutanud panga esindajad, kes on volitatud seda tüüpi kirjavahetust väljastama, ning seda ei saa üle kanda teisele ettevõttele või rahalisele võimalusele. Juhul, kui pangaklient otsustab mingil põhjusel pakutud tehingut mitte teha, kuid otsustab valida mõne muu võimaluse, on üldjuhul vaja koostada veel üks panga kinnituskiri.