IPO tähistab esmast avalikku pakkumist. Panga IPO toimub siis, kui pank pakub oma aktsiaid esimest korda avalikkusele müügiks. Tavaliselt toimub aktsiate müük siis, kui pank läheb erafinantsasutusest avalik-õiguslikuks asutuseks.
Üldjuhul emiteerib pank uue sissetulekuallikana panga IPO-s aktsiaid. Kuna pangad kasutavad raha, mille inimesed pangakontodele sisse kannavad, panga laenatava rahana, on oluline, et käepärast oleks piisavalt raha. Lisaks on pangad kohustatud hoidma reservis minimaalset rahasummat. Panga IPO väljastamine võib aidata pankadel neid miinimumnõudeid täita.
Kui pank teeb oma aktsiate esmase avaliku pakkumise, on see panga jaoks riskantne samm. Esiteks on see risk, sest iga aktsia esindab panga omandiõigust. Pangaaktsiate aktsionärid saavad seejärel sõna sekka öelda panga juhtimises ja pangaametnike otsustes, kui see on kooskõlas panganduseeskirjade ja -seadustega.
Teine panga IPO risk on aktsia väärtus tulevikus. Kuigi aktsia alghinna saab määrata pank ja aktsiate nõudlus, ei ole võimalik ennustada, milline on nõudlus tulevikus. Kuna pakkumine ja nõudlus mängivad pangaaktsiate hinnas rolli, on see risk, mille pangad esmase avaliku pakkumise korral võtavad.
Ebakindlusest tuleneb ka risk pärast esmast avalikku pakkumist. Ebakindlus puudutab aktsia edasimüügiväärtust. Teisisõnu, hind, mille eest aktsiad müüakse pärast seda, kui investorite esialgne partii ostab aktsiad, mis tehakse esmakordselt avalikkusele kättesaadavaks.
Üldiselt on pank, mis pakub panga IPO-d, jõudnud teatud kasvufaasi. Kui kasv jääb seisma või jääb allapoole seda kohta, kus pank soovib olla, võib panga IPO olla finantseerimisallikas, mis viib panga järgmisele tasemele. See võib pakkuda raha, mida üksikud pangakontorid vajavad suuremaks. IPO-st saadav raha võib olla raha, mida pank vajab uute filiaalide avamiseks. See võib isegi pakkuda rahastamist, mida pank vajab filiaalide avamiseks teistes linnapiirkondades, teistes riigi piirkondades või isegi rahvusvaheliselt.