Pandifondid on erakapitali investeerimise vorm, milles kõik fondi osalised töötavad kindla investeerimiseesmärgi nimel, kohustudes tegema ühisfondi makseid. Maksete summa ja sagedus määratakse või panditakse protsessi osana. See võimaldab eelnevalt kindlaks teha, kuidas pandifondi ressursse kõige paremini kasutada erinevates punktides kogu investeerimisprojekti vältel.
Üks olukordi, kus pandifondi strateegia kasutamine osutub kasulikuks, on riskikapitali investeerimine. Näiteks kui ingelinvestorite rühm otsustab anda uue ettevõtte jaoks algkapitali, otsustab grupp, et nad katavad uue ettevõtte tegevuskulud teatud aja jooksul. Pandifond on üles ehitatud nii, et iga investor panustab ressursse eelnevalt kindlaksmääratud ajakava alusel, tagades nii, et tegevuskulude katteks oleks alati raha käepärast. See võimaldab ettevõttel keskenduda sisseseadmisele, tarbijabaasi leidmisele ja kasumlikkuse saavutamisele märgatava aja jooksul. Ideaalis muutub äri kasumlikuks enne riskikapitalifondide ammendumist ja investorid saavad hakata oma investeeringult tulu teenima.
Selle pandifondi lähenemisviisi erinevus seisneb selles, et see võimaldab igal investorite rühma riskikapitalistil otsustada, milliseid projekte nad toetavad, kui palju nad panustavad ja millal need sissemaksed tehakse. See erineb mõnevõrra teistest investorgruppide mudelitest, kus kõik grupi liikmed osalevad kõigis riskikapitaliprojektides, mida enamik investoreid toetab. Sellest vaatenurgast annab pandifond võimaluse teenida tulu, kuid annab igale investorile suurema autonoomia.
Üks tegureid, mis on muutnud pandifondide lähenemisviisi tänapäeval nii populaarseks, on 21. sajandi vahetusel aset leidnud dot com krahh. Pärast dot com-i mulli lõhkemist hakkasid paljud riskikapitalistid alustavaid ettevõtteid põhjalikumalt uurima, enne kui otsustasid neisse investeerida. See tõi kaasa nihke selles, kuidas mõned riskikapitalistide rühmad otsustasid koos töötada, kuna pandifondi lähenemisviis muutis konkreetses projektis osalemise vabatahtlikuks, mitte ei nõuaks kõigi liikmete osalemist igas projektis. See lihtsustas protsessi, kuna kõik, kes ei olnud kindlad antud võimaluses, võisid osalemisest loobuda, samas kui teised, kes projekti toetasid, said edasi minna, võtmata aega, et veenda teisi osalema.