Palkide vedamine on puidu transportimine mööda veeteed, enamasti suurt jõge. Jõgesid kasutatakse palkide sõitmiseks, sest vool viib palgid loomulikult allajõge edasi, muutes sõitmise lihtsamaks ja kiiremaks. Jõejuhid ehk palgijuhid olid töötajad, kes aitasid palke allavoolu juhtida haugi või pikkade varrastega, mida kasutati palkide lükkamiseks ja nende kinnikiilumisel vabastamiseks. Palgijuhtimine oli väga ohtlik elukutse, kuna autojuhil tuli sageli ummikutest vabastamiseks üle palkide kõndida. Paljud autojuhid hukkusid palkide vahele kukkudes ja muljudes.
Kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas hakkas raie õitsema, kasvas vajadus puidu transportimiseks isoleeritud allikatest allajõge rohkem asustatud piirkondadesse. Palgiga sõitmine oli väga sageli kiireim viis puidu transportimiseks, eriti kui arvestada, et puiduvabrikud kippusid regulaarselt liikuma, kuna puude varud konkreetses piirkonnas vähenesid. Palgid veeti jõkke, et neid allavoolu ujutada, ja jõejuhtide meeskonnad püüdsid ujuvat puitu, et vältida palkide ummistusi. Kui ummik tekiks, pidi autojuht ummistuse lahendamiseks nobedalt jõe kaldalt ujuvatele palkidele jooksma.
Neid ummikuid oli sageli väga raske kõrvaldada, nii et jõesõitjad pidid olema üsna tugevad ja teadma, kuidas rasket puitu ebastabiilsetes tingimustes kasutada. Kui ummistus on vabastatud, peab juht ummistusest kiiresti eemalduma, et vältida vette või kahe piisavalt raske puidu vahele kukkumist, et teda muljuda. Paljud autojuhid surid sel teel, kuid paljud mehed otsisid ka neid ohtlikke töid, sest nad olid suhteliselt kõrgelt tasustatud. Mehed, kes jooksid palkide ajamise ajal üle palkide, olid sageli väiksemat ja kergemat kasvu, nii et nad võisid olla kiired ja nobedad mööda puitu, kuid samas piisavalt tugevad, et ummikusse jõudes palke liigutada.
Palgiveo praktika on praeguseks vananenud, kuna on välja töötatud teisi ohutumaid ja tõhusamaid saematerjali transportimise meetodeid. Selle praktika ümber arenenud kultuur elab aga edasi mitmel pool Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Praktikast ja selles osalenud meestest kandusid rahvalikud lood ja laulud ning mitmel pool Põhja-Ameerikas ja Euroopas peetakse jõesõidufestivale, mis tähistavad praktikat ja sellest sündinud lugusid.