Renditud töö, mida nimetatakse ka renditööks, on termin, mida kasutatakse lepingu liigi kirjeldamiseks. Kui inimene seda tüüpi lepingule alla kirjutab, nõustub ta tegema tööandja või kliendi jaoks konkreetset tööd. Vastutasuks tööle võetud töö eest saab ta rahalise summa. Tema loodud töö läheb kliendi või tööandja omandisse.
Palgatöö näide on olukord, kus kirjanik läheb ettevõttesse tööle. Ta võib sõlmida rendilepingu, nõustudes kirjutama tööandjale 10 esseed nädalas tunni- või projektipõhise hüvitise eest. Kõik 10 esseest, mille ta nädalas loob, muutuvad seejärel tema palkanud ettevõtte omandiks. Kirjanik ei säilita õigusi, mis tal tavaliselt nende esseede autorina oleksid.
Kõige sagedamini räägitakse rendilepingutega töötamisest vabakutselisena. Näiteks võib üksikisik või ettevõte soovida viie kunstiteose valmimist. Selle asemel, et anda sellisel juhul kunstnikku kunstiteose loomise eest au, võib klient esitada teose rendilepingu. See leping sätestab spetsifikatsioonid, mis kliendil on kunstiteoste kohta ja õigused, mida ta peab saama.
Renditöö lepinguga saab tellijast teose seaduslik autor. Ta võib seda kasutada mitmel erineval viisil ilma loojalt luba küsimata või litsentsitasusid maksmata. Kui klient otsustab näiteks kunstiteose paljundada ja teistele müüa, võib rendileping võimaldada tal seda teha ilma kunstnikule täiendavat hüvitist maksmata. Mõnikord annab klient teose loojale tunnustuse, kuid selle autoriõigused jäävad siiski kliendile. Vabakutseline, kes seda tüüpi lepingutele alla kirjutab, loobub sageli samadest õigustest, mida annab töötaja.
Mis tahes tüüpi leping võib sisaldada tingimusi, mis nõuavad loojalt mõnest või kõigist oma teose õigustest loobumist. Tavaline leping aga ei anna kliendile automaatselt õigust kirjaniku või kunstniku loomingu eest au võtta. Selles peab olema kirjas, millised õigused on kliendil ja kõik, mida ei mainita, antakse automaatselt teose loojale. Rendileping seevastu annab kliendile automaatse õiguse võtta teosele krediiti ja tagada autoriõigused ilma luba küsimata.