Palgaaudit on palgaarvestuse kontrollimine kolmanda osapoole poolt. Auditi võib läbi viia erinevatel põhjustel, alates soovist sisemiselt kinnitada, et palgaarvestusteave on õige, kuni kindlustusseltsi nimel tehtava kontrollini, et määrata kindlaks töötajate hüvitise kindlustuse kindlustusmakse sobiv summa. Regulaarne siseaudit on soovitatav, eriti suurtes ettevõtetes, et tagada dokumentide õigsus ja korrashoid ning tuvastada probleemid enne välisauditiga tekkimist.
Palgaauditi käigus kontrollib audiitor kõiki palgaarvestusega seotud dokumente, kontrollides nende õigsust ja otsides märke sellistest probleemidest nagu puuduliku palgaarvestuse ajalooga töötajad, sissemaksetele mittevastavad mahaarvamised jne. Samuti teeb audiitor kindlaks, millised ettevõtte liikmed vastutavad palgaarvestusprotseduuride haldamise eest, ning vaatab üle ettevõtte palgaarvestuse käsitlemise protokolli, et tuvastada probleemsed valdkonnad ja testida töötajaid, et kinnitada, et nad kasutavad uusimat protokolli.
Siseauditi läbiviimiseks võivad ettevõtted kasutada oma töötajaid või palgata audititeenust ja paluda neil auditi läbi viia. Kolmanda osapoole kasutamine võib tagada palgaarvestuse auditi tulemuste terviklikkuse, sest kolmandal osapoolel ei tohiks tekkida huvide konflikti, mis võib auditi tulemusi moonutada. Siseauditi tulemusi saab kasutada protseduuride karmistamiseks, töötajate protokolli järgimise kinnitamiseks ja valdkondade tuvastamiseks, kus võib esineda sobimatuid tegevusi.
Välisauditeid võivad nõuda maksuhaldurid ja kindlustusseltsid. Sellistel juhtudel tegeleb auditiga auditit taotlev üksus või palkab audiitori palgaarvestuse auditit tegema. Ettevõtted peaksid teadma, et auditist keeldumist käsitletakse üldiselt süü tunnistamisena. Isegi kui midagi pole valesti, kontrollitakse auditi lõpuks dokumente, et tuvastada rikkumisi. Soovitatav on teha koostööd ja kasutada juristi, et saada rohkem teavet selle kohta, millised dokumendid tuleb audiitorile üle anda ja kuidas auditeerimisprotsess toimib.
Välisauditi tulemus võib varieeruda olenevalt sellest, miks see telliti ja millised olid tulemused. Näiteks võib kindlustusselts kindlustusmakse suurust auditi põhjal korrigeerida. Kui palgaarvestuse audit paljastab, et ettevõte tegeleb näiteks maksude sissenõudmisega ega esita raha valitsusele, ähvardab ettevõtet seaduslik karistus.