Palkade külmutamine on kulude kärpimise meede, mida tavaliselt võtavad organisatsioonid, kellel on rahalisi raskusi või mis ootavad neid. Seda tüüpi tegevust kogevad paljud töötajad mingil hetkel oma karjääri jooksul. Protsess hõlmab töötajate rahalise hüvitise hoidmist stabiilsena, ilma elukalliduse või palgatõusuta. Palkade külmutamine on majanduslanguse ajal tavaline, kuna tööandjad soovivad alandada palgakulusid ilma koondamisi kasutamata.
Kui ettevõtet hakkavad tabama finantsprobleemid, on tavaliselt üks esimesi meetmeid kulusid kärpida. Näiteks kui tööandja aastaeelarve sisaldab igal aastal elukalliduse tõusu 5 protsenti, võib palkade külmutamine tõhusalt vähendada eelarvekulusid, vähendades seeläbi tulevasi palgakulusid. Palkade külmutamise osana teenete suurendamise keelamine teenib sama eesmärki, piirates sellega eelarve suurendamist jooksval eelarveaastal. Töötajate moraalile ja rahalisele tulemusele võib kasu olla, kui palga külmutamine kehtib juhtkonna ja juhtivtöötajate ning ka reatöötajate kohta.
Majanduslanguse perioodid hõlmavad peaaegu alati palkade külmutamist niipea, kui majanduslanguse oht on tunnistatud. Palga külmutamisega võib sageli kaasneda töölevõtmise külmutamine, vältides sellega täiendavate palgakulude lisandumist. Hüvitiste külmutamine on levinud ka majanduslanguse ajal, säästes seeläbi tööandja eelarvet selle arvelt, et kui tööandja grupiplaani kulud suurenevad, sunnitakse maksma suuremaid kindlustusmakseid selliste asjade eest nagu tervisekindlustus. Tööandja võib isegi palga külmutada, kui majandus tervikuna on stabiilne või paraneb, kui tööandjale avaldab survet konkurents või tema konkreetse majandussektori nõrkus. Võimalikku pankrotiriski, olenemata põhjusest, tuleb tavaliselt võtta tõsiselt ja sellega tegeleda mis tahes kättesaadavate vahenditega.
Palga külmutamine võib olla ainult esimene tööandja kulude kärpimise meede. Enamikul juhtudel on eesmärk vältida üldist koondamist, millel võib olla selgelt negatiivne mõju töötajate moraalile ja majandusele laiemalt. Külmutamisel võivad olla tööandja eelarvele soovimatud tagajärjed – töötajate taskutesse paigutatud vähem raha tähendab vähem raha, mis stimuleerib nõudlust tööandja toodete või teenuste järele. Majanduslanguse ajal võib paljude tööandjate palkade külmutamise koosmõju olukorra tegelikult veelgi hullemaks muuta – ühiskond võib kulutusi kärpida, vähendades seeläbi nõudlust kaupade järele, mis võib veelgi kahjustada tööandja bilanssi ja tuua kaasa täiendavaid kulude kärpimisi. Kui ainsad muud võimalused on hüvitiste kärpimine või üldine koondamine, võib palkade külmutamine koos töölevõtmise külmutamise ja muude kulude vähendamisega aidata ebastabiilsetel aegadel tööandjat stabiliseerida.