Pakkumisepoolne ökonoomika on üks makromajanduse väljendusviisidest, mis keskendub majanduskasvu stimuleerimisele, julgustades suuremat kaupade ja teenuste tootmist. Sisuliselt eemaldab see nõudluse küsimuse majanduslikust ülesandest, kuna pakkumise poole majanduse kontseptsioon eeldab, et nõudlus järgneb sellele, kui kaupu on võimalik osta. Sageli kasutavad selle lähenemisviisi pooldajad stiimulite laiendamist, et tekitada huvi või nõudlust toodetud kaupade ja teenuste vastu.
Üks levinumaid pakkumispoolse majandusmudeli puhul kasutatavaid stiimuleid on maksusoodustuste pakkumine. Arvatakse, et valmistoodete tootjate võlgnetavate maksude alandamine muudab tootjate jaoks otstarbekaks luua rohkem tooteid. Rohkem tooteid tähendab omakorda rohkem valikuvõimalusi tarbijatele, kes vastavad vastavalt.
Koos tootjate maksude vähendamisega väljendub pakkumisepoolne majandus mõnikord ka üksikisiku tulumaksu langetamises, kuna need on seotud tarbijaga. Selle meetodi rakendamisega on tarbijatel rohkem kasutatav tulu, kuna väheneb brutopalgalt mahaarvatav tulumaksu summa. Kui taskus on rohkem raha, tunnevad tarbijad end majanduse üldisest olukorrast suurema tõenäosusega hästi. Selline usalduse kasv toob kaasa lisaostud, mis omakorda õigustab tootjate suurenenud toodangut.
Üks pakkumisepoolse majanduse eesmärke on minimeerida valitsuse mõju riigi majanduse funktsioonidele. Piirates nii tootjate kui ka tarbijate makse, on valitsustel väiksem tõenäosus kontrollida pakkumise ja nõudluse protsessi. Kuna elanikkond ei koorma suuremat maksukoormust, ostab ta rohkem kaupu ja teenuseid. Tootjad lõikavad kasu suurenenud müügist, mis aitab õigustada tootmise kõrget taset. Teoreetiliselt on pakkumisepoolsel majandusel palju atraktiivsust.
Pakkumise poole majandusel on aga nii vastaseid kui ka palju pooldajaid. Üks peamisi vastuväiteid on see, et teooria ei võta arvesse ideed nõudlusest, mis juhib pakkumist, vähemalt mitte traditsioonilises mõttes. Seda kontseptsiooni võrreldakse sageli ka Say seadusega, mis sisuliselt propageerib ideed, et nõudlust loob pakkumine, mitte vastupidi.
SmartAsset.