Pak wan on puitunud mitmeaastane põõsas, mida leidub paljudes Kagu-Aasia piirkondades. Selle taime lehed ja varred on söödavad ja eriti populaarsed Tai köögis, kuigi neid kasutatakse ka Malaisias ja Indoneesias. Pak wan on ühtaegu karge ja õrn ning tumerohelised lehed on väga toitvad, muutes selle nii tervislikuks kui ka maitsvaks lisandiks einele.
Samuti võite kuulda, et pak wan nimetatakse Malaisias sayur cekur manisiks või Indoneesias katukiks ning mõned inglise keelt kõnelevad inimesed nimetavad seda “troopiliseks spargliks”, viidates varte õrnale ja krõmpsuvale tekstuurile. Lehti ja varsi võib süüa toorelt või keedetult ning paljud inimesed eraldavad need toiduvalmistamisest, kuna need käituvad kuumutamisel erinevalt.
Pak wani lehti lisatakse sageli hautistele ja karridele, kus neil võib lasta oluliselt nõrgeneda, samas kui varsi kasutatakse friikartulites, et lisada veidi krõmpsu. Nii lehed kui ka varred maitsevad omamoodi nagu hernevõrsed, mis on Aasia köögis veel üks populaarne köögivili. Lehed kipuvad ka küpsemise ajal jääma tumeroheliseks, lisades roogadele, milles need sisalduvad, veidi värvi.
Pak wan’i kasutamiseks on igasuguseid viise, alates salatitest ja lõpetades kevadrullidega. Kagu-Aasia turud on selle köögivilja jaoks hea allikas, mis on üldiselt värskelt saadaval tooteosas. Värske pak wani ostmisel otsige krõbedaid isendeid, millel pole närbumise või värvimuutuse märke. Kontrollige ka pehmeid või limaseid osi, mis näitavad, et köögivili võib olla oma haripunktist möödas. Mida tumedam roheline, seda parem ja mida väiksem on pak wan, seda õrnem ja maitsvam see on.
Pak wani tuleks kuni kasutamiseni hoida külmkapis paberkotis. Tavaliselt säilib see külmikus umbes nädala, olenevalt sellest, kui värske see on ja kui külm külmik on. Peske köögivili vahetult enne kasutamist ja patsutage see kuivaks või laske sellel hetkeks rätikul nõrguda.