Päikeselind on väga väike metsalind, kes elab Vaikse ookeani lõunaosa, Aasia ja Aafrika troopilistes piirkondades. Päikeselinde on umbes 100 liiki, mis kõik kuuluvad Nectariniidae perekonda ja nende suurus varieerub vahemikus 3.5–8.5 tolli (umbes 9–22 cm). Kuigi liike on palju, on kõigil päikeselindudel mõned omadused. Kõigil liikidel on pikk, allapoole kaarduv peenike nokk, noast pikem keel ning jässakad ja ümarad tiivad. Huvitav on see, et keel on torukujuline ja aitab päikeselinnul lilledest nektarit välja tõmmata.
Päikeselinnu kõige silmatorkavam füüsiline omadus on tema värvus. Pesitsusperioodil on enamiku päikeselinnuliikide isasloomad säravalt värvitud sädeleva metalliklilla, musta, sinise ja rohelise kombinatsiooniga koos punaste, oranžide ja kollaste laikudega. Pärast sigimisperioodi lõppu isasloomad sulavad ja omandavad mõnevõrra selgema välimuse. Emased näevad liigist olenemata välja väga sarnased. Kõigil aga puudub isasele omane sillerdamine ja värvus on tuhmim, mis on enamasti kollase, pruuni või halli varjundiga.
Geograafiliselt leidub päikeselindude perekonda laialdaselt Aafrikast Aasia ja Vaikse ookeani lõunaosa piirkondadeni. Aafrika mandril on kõige rohkem päikeselinde; neid levitatakse laialdaselt Sahara-taguses piirkonnas, Madagaskaril ja Egiptuses. Aasias leidub päikeselindu Punase mere ümbruses, põhja pool kuni Iisraelini ja seejärel Iraanist läbi Indoneesia ja Lõuna-Hiina. Päikeselinnud elavad ka Saalomoni Saartel, Uus-Guineas ja Kirde-Austraalias. Teadlased arvavad üldiselt, et päikeselind pärineb Aafrikast ja rändas aeglaselt itta.
Elupaigana eelistavad päikeselinnud tavaliselt troopilisi vihmametsi kas madalikul või mägistel aladel. Neid linde võib aga kohata ka savannide avatud metsaaladel, mangroovipiirkondades ja jõgedega piirnevatel metsadel kuivadel maadel. Mõned liigid, näiteks Palestiina päikeselind, asustavad isegi kõrbealade taimestikku. Need ei ole rändlinnud, kuid võivad pesitsusperioodi puudumisel toitumisalasid mõnevõrra muuta. Nende toit koosneb peamiselt väikestest lilledest pärit nektarist, kuid nad toituvad ka väikestest putukatest, puuviljadest ja ämblikest.
Pesitsusperioodil moodustavad päikeselinnud paaritumiseks monogaamse paari. Poegade eest hoolitsevad mõlemad sugupooled, kuid pesa ehitab ja mune haudub ainult emane. Kõige sagedamini ehitavad päikeselinnud rahakotitaolisi pesasid, mis ripuvad väikese puu oksa külge. Päikeselinnu eluiga on umbes seitse aastat.