Sõna ottoman võib tähendada mitmesuguseid asju. See võib viidata kõigele, mis puudutab Ottomani impeeriumi, seda võib kasutada teatud hõimu türgi mehe kirjeldamiseks ja see võib viidata ka riidetüübile. Oma eesmärkidel keskendume aga selle mõiste tänapäeval kõige laialdasemalt kasutatavale määratlusele: teatud tüüpi mööbel.
Traditsiooniliselt arvatakse, et tumba juured on pärit diivanist, mis on sisuliselt pikk seljatoeta iste või polsterdatud pink koos patjadega, millele toetuda. Tegelikult on mõnes maailma osas mõisted “diivan” ja “ottoman” endiselt asendatavad. Diivani stiilis mööblit kasutati rahva seas Diwani-nimelise valitsusasutuse Lähis-Ida nõukogu kodades, kust see ka oma nime sai. Diivan populariseeriti Euroopas 1800. aastatel.
Tänapäeval, eriti Põhja-Ameerikas, räägitakse aga ottomanist reeglina madalast ristkülikukujulisest jalatoest, mis on tavaliselt polsterdatud ja mis võib toimida täiendava istme või juhusliku lauana. Väiksema, minimalistlikuma “diivanilaadse” mööbli esilekerkimist peetakse üldiselt läänelikuks evolutsiooniks ida mööbli mõjudest Euroopa ühiskonnale, mis muutus 1800. aastatel teatavaks trendiks. Ottomani, vähemalt sellisel kujul, nagu me seda praegu teame, ei usuta olevat leiutanud Osmanite türklased, vaid seda kutsuti nii selle eksootiliste juurte tõttu. Tegelikult meenutab ottoman kõige enam Maroko (Põhja-Aafrika) poufi, mis on istmena kasutatav paks padi.
Kaasaegseid ottomani leiab pea igast mööblipoest, erineva suuruse, kuju, materjali ja hinnaklassiga. Ottoman võib olla ka õõnes ja seda saab kasutada kastidena ladustamiseks. Naha, siidi, lõuendi või puuvillaga kaetud neist on saanud enamiku moekate kodude põhitoode.