Otsene objekti asesõna võtab lauses nimisõna asemel objekti vormis fraasina, mitte subjektina. See eristamine on oluline, kuna see tagab lause tähenduse õige mõistmise ning õige grammatika kirja- ja kõnekeeles. Inglise keeles järgib otseobjekti asesõna tavaliselt lauses predikaati ja viitab objektile, mille suhtes toiming tehakse. Selle asemel, et otseobjekti identiteeti nimisõna abil selgesõnaliselt väljendada, võib selle asemel kasutada asesõna.
Selleks, et keegi saaks õigesti ära tunda ja mõista otsese objekti asesõna eesmärki, peaks ta kõigepealt mõistma otsese objekti rolli lauses. Kõik laused ei nõua otsest objekti ja selle määrab lause predikaadina kasutatava verbi tüüp; transitiivsed verbid nõuavad otsest objekti, intransitiivsed verbid aga mitte. Tegusõna nagu “naeratab” lauses, nagu “Ta naeratab”, ei nõua objekti ja seega on see intransitiivne; samas kui transitiivne tegusõna nagu “viskab” nõuab selle toimingu jaoks objekti.
Lauses “Poiss viskab palli” on objekt “pall”, millele subjekt “Poiss” tegutseb predikaadi “viskab” kaudu. Selles näites oli subjektiks nimisõna “pall”, kuid kellelgi on sama lihtne kasutada nimisõna asemel otsest objekti asesõna. Seda tehakse sageli lauses, mis järgneb eelmisele väitele, milles tehti kindlaks otsese objekti identiteet. Kahe lausega, näiteks: “Poiss võttis palli üles. Ta viskas ära,” kasutatakse teises lauses asesõnu, et vältida asjatut kordamist.
Inglise keel sisaldab nii subjekti kui ka objekti asesõnu, mis võivad olla samad, kuid võivad olla üsna erinevad. Näiteks “tema” kasutatakse lauses ainult subjekti asesõnana; väide nagu “Naine suudles teda” on grammatiliselt vale, kuna “tema” kasutatakse otsese objekti asesõnana. Kui “tema” ja “ta” on subjekti asesõnad, siis “tema” ja “tema” on objekt asesõnad, seega peaks lause olema “Naine suudles teda”.
“Seda” saab kasutada kas subjekti või objekti asesõnana, nagu ka “sina”, kuid muidu saab enamikku asesõnu kasutada ainult subjekti või objektina. Paljude jaoks tekitab segadust sõnade “kes” ja “kes” õige kasutamine, kuna “kes” on objekti asesõna. Oleks grammatiliselt täpne, kui keegi kasutaks otsest objekti asesõna, et öelda “Kellele ta kirjutas kirja?” samas “Kes kirjutas kirja?” on vale, kuna “kes” on õige subjekti asesõna.