Otsene kõne on kirjutamisviis, mida kasutatakse tegelaste või inimeste kõne esitamiseks nende sõnade otsese tsiteerimise teel. Üldiselt identifitseerib otsekõnega lause kõneleja ja lisab öeldud sõnad jutumärkidesse. Näiteks lause “Mees ütles: “Homme plaanin kaubanduskeskusesse minna”” tsiteerib otseselt mehe öeldut. Kaudses kõnes seevastu on kõne tähendus küll esindatud, kuid täpseid sõnu jutumärkides ei esitata. “Mees ütleb, et kavatseb homme kaubanduskeskusesse minna” on näide kaudsest kõnest.
Kirjanik võib soovida kasutada otsekõnet mitmel erineval põhjusel. Otsese kõne kasutamine annab lugejale teada, et kirjutaja ei esita kellegi kõne tõlgendust, vaid esitab pigem täpselt kõneleja kasutatud sõnu. Samuti distantseerib see mõnevõrra lugejat kirjanikust, kuna lugeja saab tõlgendada kõneleja täpseid sõnu, tundmata, et kirjanik tegutseb vahendajana tegelase ja lugeja vahel. Need võimaldavad lugejal mõnevõrra peatada umbusu ilukirjanduslike teoste suhtes. Otsene tsiteerimine on ka aimekirjanduses üsna levinud, kuna see aitab tagada, et kirjutaja ei kujuta kogemata valesti reaalse inimese kõnet või tähendust.
Samuti on kirjaniku jaoks palju põhjusi, miks ta mõnes olukorras otsekõne kasutamist väldib. Konkreetsed sõnad, mida antud avalduses või vestluses kasutatakse, ei ole alati olulised ja kõne esitamine kaudsel viisil on sageli tõhusam. Muudel juhtudel soovib kirjanik lugejale oma vahendavat kohalolekut meelde tuletada, sageli kunstilistel eesmärkidel. Kirjanduse ja luule kirjutajad peavad sageli arvestama oma kirjutamise rütmi ja kulgemisega. Tsitaatide ja reavahede kasutamine otseses kõnes kipub tekitama suhteliselt konarliku rütmi, mistõttu mõned kirjanikud kasutavad kaudset kõnet, kui on vaja sujuvat rütmi.
Paljudel juhtudel kasutatakse tegelaste mõtete esitamiseks ka otsest kõnet. See meetod viitab sellele, et kirjanik tsiteerib sõna-sõnalt tegelase mõtete kulgu. Kasutatakse ka laia valikut muid meetodeid, sealhulgas tavalisi kaudse kõne meetodeid, tegelaste mõtete kaldkirja või lihtsalt mõtete üldise teema näitamist. Otsene kõne mõtete esitamiseks viitab lugejatele, et jutustajal on jõud ja nägemus näha selgelt ja otse tegelaste meeltesse.