Mõiste oskustega seotud sobivus viitab inimese võimetele valdkondades, mis tõenäoliselt parandavad sooritust spordis või teatud tööga seotud tegevustes. Oskustega seotud treeningul on kuus ala või komponenti, sealhulgas jõud, kiirus, reaktsiooniaeg, agility, tasakaal ja koordinatsioon. Nendel treeningualadel ei pruugi olla otsest mõju inimese tervisele, kuid need kipuvad suurendama sportlikku sobivust, mis omakorda võib tervist parandada. Need on kasulikud ka paljude muude igapäevaste tegevuste jaoks.
Oskustega seotud treeningu jõukomponent on jõu ja kiiruse kombinatsioon. Võimsus viitab jõule, mida inimene suudab liikumise ajal kasutada, koos liikumise kiirusega. Näiteks on pesapalli tabamiseks kasutatud jõud ja kiirus. Kiirust peetakse ka eraldi oskustega seotud fitnessi komponendiks, viidates lihtsalt sellele, kui kiiresti inimene on võimeline liikuma. Kiirus võib olla see, kui kiiresti inimene liigutab kogu keha, näiteks joostes, või ainult kehaosa nagu palli löömisel.
Oskustega seotud sobivuse komponent, mida nimetatakse reaktsiooniajaks, on aeg, mis kulub inimesel stiimulile reageerimiseks. Stiimuliks on sageli nägemine, heli või puudutus. Reaktsiooniaja mõõtmisel registreeritakse aeg, mis kulub stiimuli esitamisest kuni esimese lihasliigutuseni. Näitena võib tuua aja, mis kulus võistlusstardi püssi helinast kuni jooksja jooksma hakkamiseni.
Järgmised kolm komponenti, mida mõnikord nimetatakse oskustega seotud fitnessi ABC-deks, on agility, tasakaal ja koordinatsioon; nad kõik on omavahel tihedalt seotud. Agility on võime liikumise ajal kiiresti suunda muuta ja tasakaal on võime säilitada keha asendit liikumise ajal või paigal. Koordineerimine seisneb meelte ja lihaste kooskasutamises, et tekitada vastuseks saadud sisendile sobiv liigutus. Nende oskuste näiteid võib tuua Ameerika jalgpallist ehk söödu püüdmisest ja palliga lõpp-ala poole jooksmisest, jäädes püsti ning vältides vastasmeeskonna mängijaid.
Oskustega seotud fitnessi komponendid ei pruugi avaldada otsest mõju tervise parandamisele, kuid muudavad inimese sageli osavamaks ka tervisega seotud fitnessi tegevustes. Näiteks võib jõud suurendada inimese vastupidavust kardiovaskulaarsete tegevuste jaoks, millel on tõestatud kasu tervisele. Samuti kipuvad need parandama inimese sooritust spordis ja muudes igapäevaelu tegevustes. Näited hõlmavad koordinatsiooni ja agility eeliseid korvpalli mängimisel või reaktsiooniaja tähtsust võimaliku õnnetuse vältimisel sõidu ajal.