Mis on ortopeediline kahjustus?

Üks Ameerika Ühendriikide tuntud seadusi, puuetega inimeste seadus (IDEA) aitab kehtestada koolidele ja valitsusasutustele definitsioone ja suuniseid selle kohta, kuidas puuetega lapsi koolitamise ajal õppevahenditega varustada. IDEA kohaselt hõlmab ortopeediline kahjustus kõiki haigusi või vigastusi, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna puudeid, neuromotoorseid probleeme või mis tahes füüsilisi väljakutseid, mis võivad õppimist segada. Ortopeedilisi kahjustusi hinnatakse ulatusliku läbivaatamisprotsessi kaudu. Ühe sellise füüsilise puudega lapsele antava abi liik on väga erinev ja põhineb läbivaatamise tulemustel ja iga lapse individuaalsetel vajadustel.

Ortopeedilised kahjustused hõlmavad haigusi või vigastusi, mis takistavad lihaste, liigeste või luude kasutamist. Mõned häired, mis võivad põhjustada luu- ja lihaskonna kahjustusi, on lastehalvatus, lihasdüstroofia või vigastused, sealhulgas põletused ja luumurrud. Mõned näited neuromuskulaarseid vigastusi põhjustavatest häiretest on aju- või seljaajukahjustused ning ajuhalvatus ja spina bifida.

Lihas-skeleti kahjustused võivad ilmneda raskustena lihaste arengus ja põhjustada peen- või jämedamotoorset kontrolli. Need probleemid võivad mõjutada lapse võimet kirjutada, klassiruumis ringi liikuda või füüsilistes tegevustes osaleda. Neuromuskulaarsed kahjustused võivad hõlmata halba kontrolli närvisüsteemi üle, mis võib ilmneda mitmesuguste probleemidena, alates halvatusest kuni suutmatuseni hoida pead paigal või püsti. Halvatus võib segada õppimist kõigil tasanditel ning pea liikumine või kaela nõrkus võib takistada õppimisel vajalikku keskendumisvõimet ja keskendumisvõimet.

Ortopeediliste kahjustuste hindamine on pikk protsess. Esiteks vaatavad arstid ja neuroloogid üle ja kirjeldavad lapse kehalisi kahjustusi. Lisaks hindab tegevus- või füsioterapeut lapse kahjustuse mõju tema õppimis- ja liikumisvõimele. Samuti võidakse terapeudil paluda hinnata, kuidas laps oma puudega sotsiaalses keskkonnas toime tuleb. Lõpuks vaadatakse valminud hindamine koolis üle ja koostatakse plaan lapse erivajaduste rahuldamiseks.

Sageli on ortopeedilise puudega lapsele ette nähtud spetsiaalne individuaalne õpetaja, kes töötab koos lapsega klassiruumis ning aitab tal füüsiliselt liikuda ja õppida. Lapsele võidakse anda ka õppimise abistamiseks spetsiaalseid seadmeid. See füüsiline tugi võib olla spetsiaalne klaviatuur ja arvuti lapsele, kes ei saa kirjutada ega märkmeid teha, või spetsiaalne tool või ratastool, mis võimaldab lapsel mugavalt istuda või klassiruumis hõlpsalt ringi liikuda.