Ortofosforhape on anorgaaniline hape. Seda tuntakse ka fosforhappena. Tehniliselt viitab termin fosforhape paljudele fosforipõhistele hapetele, kuid nii teadlased kui ka tavainimesed kasutavad seda sageli konkreetselt ortofosforhappe viitamiseks. Keemiline struktuur on H3PO4, kuid neid molekule saab uuesti kombineerida, et saada mitmeid ühendeid. Selle happe kõiki derivaate nimetatakse ka fosforhapeteks.
Selle happe puhas vorm on toatemperatuuril tahke ja valge. Temperatuuril 108.23 °F (42.35 °C) ortofosforhape sulab, mille tulemuseks on viskoosne värvitu vedelik. Toatemperatuuril on see ühend tavaliselt veevaba, mis tähendab, et see ei sisalda vett. Sellel on aga polaarne molekulaarstruktuur, mis tähendab, et see lahustub vees väga hästi.
Keemilise reagendina muudetakse see hape sageli vesi- või vett sisaldavateks lahusteks. Nende vesinikioonide potentsiomeetriline kontsentratsioon (pH) võib olla vahemikus 1.08 kuni 7.00, olenevalt happe kogusest. Happe 85% lahus on söövitav, kuid seda saab lahjendades muuta mittetoksiliseks.
Selle happe üks levinumaid kasutusviise on toidu lisaainena. Euroopas tähistatakse seda lisaaine koodiga E338. Seda kasutatakse peamiselt toitude ja jookide, eelkõige koola karastusjookide hapestamiseks. Nii Pepsi kui ka Coca-Cola kasutavad ortofosforhapet, et anda oma jookidele kergelt hapukas maitse. Seda hapet toodetakse masstoodanguna madala hinnaga, mistõttu on see selle protsessi jaoks kõige levinum valik. Sidrunhape, mis annab sama maitse, on tavaliselt esimene.
Mitmetes uuringutes on ortofosforhapet seostatud luutiheduse puudumisega. Üks uuring, mis viidi läbi aastatel 1996–2001 ja avaldati ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition, näitas statistiliselt olulist luutiheduse vähenemist naistel, kes tarbisid iga päev koolat. Teises Pepsi Corporationi rahastatud uuringus väideti, et fosfori puudumine kehas võib põhjustada luutiheduse vähenemist.
Edasine uurimine viis väideteni, et täheldatud luutiheduse vähenemise põhjuseks oli kofeiin, mitte fosforhape. 2001. aastal läbi viidud uuring, milles kasutati naisi, kes jõid kolm tassi koolat päevas, näitas, et luutiheduse vähenemine oli tõenäoliselt tingitud piima väljatõrjumisest kehas, mitte fosfori või kofeiini tarbimisest. Seda hapet on seostatud ka neerukivide ja kroonilise neeruhaigusega. Uuringud viitavad taas koolatarbimisele, kuid täpne toimemehhanism ja ortofosforhappe osaluse ulatus pole teada.