Origami on jaapani liitsõna, mis tähendab “paberi voltimist”. Seda kasutatakse nii Jaapanis volditud paberist valmistatud käsitöö kui ka teistest piirkondadest pärit käsitöö kirjeldamiseks, kuna nii paljud inimesed seostavad volditud paberist käsitööd just Jaapaniga. Üksikud tükid võivad olla väga erineva suuruse ja kujundusega, alates lihtsatest volditud kastidest kuni mitme erineva paberilehe ühendamise teel valmistatud ehitud olenditeni.
Paberi voltimise kunst sai tegelikult alguse Hiinast umbes esimesel sajandil e.m.a. Hiinlased nimetasid oma volditud paberist käsitööd kui zhe zhi ja mungad tõid traditsiooni endaga Jaapanisse kaasa, kui nad kuuendal sajandil külastasid. Jaapanlased võtsid kiiresti paberi voltimise kui ajaviiteks, arendades välja mitmeid traditsioonilisi volte, kujundeid ja stiile, millest paljusid peeti juhuslikeks teatud sündmuste või elusündmuste jaoks. Kraana on eriti kuulus õnnevorm.
Origami oli ka Jaapanis kaugel naiselikkusest; samuraisõdalased vahetasid omavahel näiteks keerulisi origami. Kasutada võis väga erinevaid paberitüüpe, sealhulgas õrnalt marmorist paberit ja lehtedega kaunistatud paberit. Tavaliselt on selle käsitöö valmistamisel kasutatav paber ruudukujuline ja selle kaks külge on sageli erinevat värvi. Mitmevärvilisest Jaapani origami paberist saab luua kontrastsete värvidega tükke või erineva mustriga paneele.
Paberikunst kipub olema lühiajaline, sest paber laguneb palju kiiremini kui muu kandja. Seetõttu võib olla raske füüsiliste tükkidega origami ajalugu jälgida, kuigi origami kirjalikke kirjeldusi ja maalitud kujutisi saab kasutada selle käsitöö suundumuste koondamiseks sajandite jooksul. Origami voltimine oli selgelt populaarne paljude erinevate elualade inimeste seas ning õnnelikke origamisid vahetati sageli festivalidel ja suurematel elusündmustel.