Operatsioon Enduring Freedom on Ameerika juhitud lahinguoperatsioon, mis toetab Afganistanis, Filipiinidel ja Aafrika osades aktiivset ülemaailmset terrorismivastast sõda (GWOT). Inimesed kasutavad sageli “Operation Enduring Freedom” lihtsalt kirjeldamaks Ameerika lahinguoperatsioone Afganistanis. Koos NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõududega (ISAF) on operatsiooni eesmärk tuua Afganistani stabiilsus ja takistada terrorirakkude teket piirkonnas.
Lahinguoperatsioonid Afganistanis algasid 7. oktoobril 2001 pärast Ameerika Ühendriikide vastu suunatud terrorirünnakuid, mis arvatavasti said alguse Afganistanis tegutsevast terroriorganisatsioonist Al-Qaeda. Bushi doktriini alusel märkis USA, et hakkab agressiivselt jälitama riike, kus on terroriste või mis lubasid terroristide rakkudel eksisteerida. See on kõrvalekalle traditsioonilisest terrorismivastasest poliitikast, mis tavaliselt tegi vahet terroristide ja neid kandvate valitsuste vahel. Väites, et Afganistan ja seda valitsev Talibani režiim aitavad otseselt kaasa terrorismile, alustasid USA riikide koalitsiooni toetusel õhurünnakut ja maapealset sissetungi.
Operatsiooni Enduring Freedom esmane eesmärk oli tabada Osama Bin Laden, terrorist, keda peetakse vastutavaks 11. aasta 2001. septembri terrorirünnakute eest, mis langesid Maailma Kaubanduskeskusele ja põhjustasid märkimisväärset kahju Pentagonile. Selle eesmärgi puhul operatsioon ebaõnnestus, kuid Ameerika juhitud vägede koalitsioonil õnnestus Taliban kukutada ja riik ajutiselt stabiliseerida. Kahjuks viis USA 2003. aasta sissetung Iraaki vägede Afganistanist eemale tõmbamiseni, mille tulemuseks oli mässuline tõus piirkonnas.
Lisaks terrorismivastasele võitlusele andsid operatsiooniga Enduring Freedom seotud väed väljaõpet ka Afganistani sõjaväe- ja politseijõududele, eesmärgiga anda riigi julgeolek üle oma rahvale. Sõdurid osalesid ka Afganistani uimastitevastases sõjas, püüdes kontrollida oopiumimoonide kasvatamist ning oopiumi ja selle derivaatide müüki. 2006. aastal asus NATO Iraagis lahingutegevuse üle kontrolli haarama ning USA andis tohutu protsendi piirkonna koguvägedest.
Afganistani sõda äratas palju rahvusvahelist kriitikat erinevatest vaatenurkadest. Üks suurimaid probleeme, millega operatsiooni kestva vabaduse arhitektid silmitsi seisid, oli Talibani kokkuvarisemisest tekkinud võimuvaakum. Korraldajate mure oli, et Iraagist lahkudes jätavad koalitsiooniväed riigi haavatavaks naaberriikide sissetungile või aitavad tahtmatult kaasa diktatuuri tekkimisele. Selle tulemusena olid väed sunnitud jääma Afganistani toetama, samal ajal kui ISAF töötas turvalise ja stabiilse riigi loomise nimel.